sábado, 25 de maio de 2013

why not sei karik NGO sira ne'ebe temi NGO maibe hetan subsidiu nafatin husi guvernu ne'e iha direito hodi hetan


 Why Not, Sei karik NGO sira ne'ebe Temi NGO maibe hetan Subsidiunafatin husi Guvernu ne'e mos iha direito. Tenik, Jose Luis Oliveira Husi Sosiedade Sivil Assosiasaun HAK
Iha inkontru ho maluk sira husi dewan Perss Indonesia loron primeiru kualia kona ba Konseilu Media ninian ba Timor Leste, maluk balun temi an hanesan sosiedade sivil kontratadu hateten katak, why not sei karik NGO sira ne'ebe temi NGO maibe hetan subsidiu nafatin husi guvernu ne'e iha direito hodi hetan. Tenik Jose Luis Oliveira. maibe haluha katak  independesia no honestu hodi kontrola ne'e metin ga lae? keta senti lamerese sai Sosiedade sivil ona karik, diak liu hateten ba PM Timor Leste hodi NGO sira ne'e Dirize Husi FONGTIL ne'e deklara sai Funsionariu Publiku Kontratadu deit. tanba selu kotu kada tinan. no lalika temi an hanesan reprezentante sosiedade sivil ona. tanba ne'e hanesan ita lohi povu no rai doben Timor Leste. Kria kontekstu tuir sira nia hakarak de'it. tanba agora ne'e ita hotu hatene katak NGO sira Hamahun an iha FONGTIL ne'e barak liu mak hetan Fundus husi guvernu to'o guvernu lori sira tuir sira nia importansia. agora mos hakarak dudu nafatin ida ne'e no kolaboradu hodi hadau povu hotu nia osan. tanba sira mak dehan bele halo buat hotu. ne'e mak dehan Krimi organizado.

MAP sei dezenvolve Kadiuk no Ikan Nila

MAP sei dezenvolve Kadiuk no Ikan Nila

DÍLI—Atu dezenvolve agrikultura iha Timor Leste, Ministériu Agrikultura no Peskas liu husi Sekretária Estadu Peskas ba tinan 2013 sei fó apoiu ba Sentru Fini Haki’ak Fini Kadiuk no Ikan Bee-Moos hodi distritbui ba distritu seluk ne’ebé durante ne’e haki’ak iha Ermera, Bobonaro no Manufahi. “Ita sei dezenvolve mós ita nia sentru haki’ak kadiuk oan ne’ebé oras ne’e ita dezenvolve hela iha bee masin ne’ebá, oinsá maka ita atu oferese ba iha tinan ida ne’e rasik nune’e bele produs ikan ne’ebé oan atu nune’e ita bele distribui ba ita nia agrikultór sira ne’ebé iha interese atu haki’ak ikan no kadiuk oan,” Sekretáriu Estadu Peskas Rafael Pereira ba BT iha nia knaar fatin, Segunda foin lalais ne’e.
Nia hatutan, aleinde ne’e mós iha proposta adisionál ho montante osan mill 222 ne’ebé sei konsentra hodi dezenvole agrikultura ne’ebé sei konsentra iha Distritu Liquiça, Oe-Cusse no mós Metinaro. Sira mós sei mantein ho posizaun rekursu umanu tau didi’ak oinsá bele optimaliza para garantia sustentabilidade ba agrikultór sira. “Importante mós ba governu TL tomak atu tau atensaun ba tasi parte Com Tutuala no parte Atauro, Manatuto, tanba tuir peskiza ne’ebé maka parseiru dezenvolvementu sira halo hatudu katak fatin refere potensiál ba ikan no presiza governu fó protesaun atu nune’e ikan refere nasaun seluk labele kaer.
Parseiru dezenvolvementu sira mós fó apoiu ba Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP) oinsá bele dezenvolve setór agrikultura inklui bee midar, ne’ebé apoiu husi Governu Nova Zelandia. Nune’e mós, Rafael informa, sira servisu hamutuk ho kompañia lokál sira ne’ebé dezenvolve setór agrikultura atu nune’e bele fó motivasaun ba agrikultór sira seluk, tanba ita nia nasaun mós infrenta hela malnutrisaun.
Nia esplika katak agora dadauk sira halo hela asesumentu ba iha área peska nia wainhira komunidade rasik iha rai no mós iha bee, maske ho orsamentu oituan maibé neneik-neneik sei la’o to’o iha ne’ebá. “En-prinsípiu iha kompañia ida rua maka servisu hamutuk ho Governu iha área peska. Soké dala ruma governu nia osan maka sei ki’ik, ne’ebe ita la’o neneik maibé importante maka iha interasaun entre kompañia lokál no mós ho ami kona-ba atividade peska no agrikultura,” Rafael tenik. (Fanus)

quarta-feira, 22 de maio de 2013

PROPOSTA POLITIKA DESENTRALIZASAUN MUNICIPIU DISTRITU LAUTEM




PROPOSTA POLITIKA DESENTRALIZASAUN MUNICIPIU DISTRITU LAUTEM
Husi:
POVO NO INTELEKTUAL DISTRITU LAUTEM

PLANO HODI SIMU IMPLEMENTASAUN MUNICIPIO

UMA LULIK HO FAMILIA IDA, POVU HO RAI  LULIK IDA
MAK DISTRITO LAUTEM

INTRODUSAUN
¢  Filozofia ukun rasik an introdus ba Estadu Independente ne’ebé soberanu hodi hamoris Govenru central nu’udar ukun nain. konteudu ukun rasik an ba governu lokal mak hamrik mesak, kaer rasik kuda talin dezenvovimentu prósperu, hodi hametin aliserse Estadu Republika  Demokratiku Timor Leste. Desentralizasaun define iha artigu 5º Konstituisaun  da Repúblika Demokrátika de Timor-Leste  nu’udar segunda independensia hodi liberta povu husi moris susar ba moris diak.
¢  Espektativa ba moris diak liu husi desentralizasaun mak Nu’udar mandatu, V Governu Konstitusional  ne’ebé hatutan poltika Governu anterior hodi respeita principiu Poder Lokal ne’ebé hatur iha artigu 72o Konstituisaun  da Repúblika Demokrátika Timor-Leste.  Kompete  ba Governu atu produs lei no kria mekanismu nomos rekezitus ne’ebé Distritu  hotu-hotu tenke banati tuir.
¢  Distritu Lautem nu’udar rejiun 1 Ponta Leste, iha tempu rejistensia Distrito Lautem nu’udar Seleiro Nasional, luta ba independesia.  Ohin loron Distrito Lautem prontu nafatin atu sai fali Seleiru ba Dezenvolvimentu Naional,  liu husi transformasaun Administrasaun Distrito ba Futuru Munisipiu Lautem, hodi nune’e bele hametin Independesia Nasional no prontu defende ho isin no klamar Soberanu Estadu de dieritu demokratiku, Futuru Munisipiu Lautem prontu kaer rasik kuda talin dezenvolvimentu hodi liberta povu husi moris susar ba moris diak rohan laek iha Rai Lautem.
¢  Povu Distrito Lautem ne’ebé hela rai  luan 1.702 km2  kompostu husi Sub Distrito 5,  Sukus 34 no Aldeia 151 , total populasaun hamutuk  71. 285 Mane hamutuk   35.934 Feto 35.351 no  uma kain hamutuk 15.564. Dadus formadus provizorio hamutuk ema 2.311, Diploma hamutuk ema nain 691, lisensiatura hamutuk ema nain 1.410, masteradus hamutuk ema nain 209 no Dotoramentu hamutuk ema nain 11 ( sanolu resin ida )
¢    Lautem oan fiar  an tamba prepara an,  ho nia vontade rekursus humanus rasik, ho kuantidade no kualidade  ne’ebé naton iha area espesialidade oin-oin,  Lautem oan fiar an duni, sei bele organiza malu ho diak,  sei bele jere  hamutuk rekursus naturais ka riku soin  tuir kompetensia ne’ebé governu sentral  sei delega ba futuru Munisipiu Lautem.
¢  Vizaun  no misaun Lautem oan hodi partisipa masima iha segunda  libertasaun Nasional hakerek ona iha planu hodi simu implementasaun Munisipiu iha Distrito Lautem. Dadus  informasaun bazeia ba kondisaun real mak sai nu’udar kbi’it Distritu Lautem nian.
¢   Ohin  mak loron ksolok bo’ot no onra mai ami nu’udar reprezentante povu Distrito Lautem ho nia komponente  tomak entrega dadus no planu  Distrito Lautem ba Sua Exelensia Primeiro Ministro, ho esperansa bo’ot no fiar metin katak bele sai nu’udar informasaun konfiansa ida atu Sua Exelensia bele foti desizaun politika ba futuru  munisipiu Lautem.
Lautem oan  hori uluk horiwain kedas sempre fo liman ba malu nudar maun alin, feton ho nan  to’o loron ohin, atu simu munisipiu  Lautem iha futuru,Simblo unidade mak hakerek iha uma lulik nia okos tuir mai ne’e.

Uma lulik  ho familia ida … Povu ho rai  lulik ida mak Distritu Lautem

“Hamutuk Lautem Forsa.. Forsa hamutuk Lautem bele ba Munisipiu
Iha tinan 2015


Lospalos,  16  de Maio  2013
Administrador Distrito Lautem



Profile Distrito Lautem
  1. Naran  original Lautem
  2. Lautem naran mai husi lia fuan rua :  Lau ho Teinu , naran ida ne’e  Liurai nain tolu  : Sarou , Faturou no Sama  nebe hela iha tasi   feto nia ibun ( sidade antigo Lautem )  mak fo naran ida ne’e, 
Lau sinifika katak hena ka tais no Teinu sinifika katak lulik ka sagradu.
¢  Lia fuan rua ne’e hamutuk Lauteinu sinifika katak Rai Lauteinu nudar tais lulik nebe hafalun povu tomak , proteje povu husi malirin,  moras no susar oin-oin, sai nudar tais lulik nebe hafalun no futu hamutuk unidade povu tomak iha rai Lauteinu, simu malun, respeito malu nudar familia maun alin, feton ho nan iha uma ida  no iha  rai ida mak Lauteinu, moris iha harmonia, pas no dame, hamutuk nafatin  atu forsa hodi hadian moris diak liu ba futuru.
Situasaun Geografika  No Divizaun Administrativa
¢  Distritu Lautem nia luan areal aproximadamente 1,813.11 km2 ho divizaun administrativa define hanesan tuir mai ne’e:.


TABELA.1.  GEOGRAFIKA  NO DIVIZAUN ADMINISTRATIVA
Posto Sira
Luan Areal
Total Suco Sira
Total Aldeia
Lospalos
623.93 km2
10
52
Moro/Lautem
448.38 km2
10
46
Luro
128.28 km2
6
21
Iliomar
302.17 km2
6
25
Tutuala
310.36 km2
2
7
Total
1,813.11 km2
34
151

Baliza Ka  Fronteira
NO
Parte
Baliza
1
Parte Lorosae
Tasi Timor
2
Parte Tasi Feto
Tasi Timor
3
Parte Tasi Mane
Tasi Timor
4
Parte Loromonu
Distrito Baucau No Viqueque

Klimatika Distritu Lautem
No
Tempo / Klima
Hahu Fulan
To’o Fulan
1
Tempu  udan
Novembru
Julhu
2
Tempu Bailoron
Augusto
Outobru
3
GRAU
Manas no
Malirin
4
Klima
Maximu
Minimu
5
Manas
28 ®C
23®C
6
Malirin
15®C
20®C
Demografika Distritu Lautem  Kada Sub Distritu
Posto
Total Populasaun
Total Mane
Total Feto
Total Uma Kain
Lospalos
31.728
15.951
15.777
6.595
Lautem/Moro
17.195
8.643
8.552
3.695
Luro
8.414
4.255
4.159
2.363
Iliomar
9.687
4.920
4.767
1.944
Tutuala
4.261
2.165
2.096
 967
Total
71.285
35.934
35.351
15.564


Administrativa No Governasaun
¢  Hori uluk Lauteinu  Liurai sira mak ukun husi jerasaun ba jerasaun to’o Portugues nia prezensa iha Lautem iha tinan besik tinan 1700 ba leten. Sentru  administrative iha tasi ibun vila de Malaka ( sidade antigo Lautem )  hafoin iha 1948 mak muda ba Fuiloro-Lospalos agora.
¢  Tempu portugues nia ukun iha tinan 1973-1974 Conselho Lautem transforma an ba primeiro Munisipiu Lautem. Hafoin iha tinan 1975 invanzaun Indonesia, iha tinan 1994-1999 Distrito Lautem transforma ba status rejiun otonomia, ne’ebé iha membro asembleia  ( DPRD ) no bupati ka administrador hili iha elisaun jeral husi partido politikus sira iha tempu neba.
¢  Tempu independensia hahu tinan 1999-2013, ukun nain sira iha Distrito Lautem
¢  Hahu iha tempu UNTAET 1999-2000 sr. Gianny Deliegia ema Italiano
¢  Hahu UNTAET 2000-2001 Sra. Herran Song husi Korea do Sul
¢   Hahu 2001-2009 Sr. Olavio da Costa de Almeida
¢   Hahu 2009-2010 Sr.  Julio de Jesus nudar Interinu
¢   Hahu 2010 ate agora  Sr. Zeferino dos Santos Sequeira

Potensia Rekursus Humanus
Sub Distrito
DI – DII
DIII
SI
S2
S3
Total/hamutuk
Iliomar
7
10
24
8
1
52
Lautem/moro
48
200
273
28
-
549
Lospalos
62
300
829
126
4
1.321
Luro
-
19
200
28
4
251
Tutuala
15
30
84
19
2
150
Total
132
599
1410
209
11
2.323

Nivel Distritu
D1-D2
D3
S1
S2
S3
Total
132
559
1410
209
11
2.323



Husi Numeru 2.323 iha leten refere ba area spesializada hanesan :
¢  Agricultura, Ekonomia, Administrasaun Publika, Direitu, Tekniku, Medicina, Teolojia, Sosiolojia, Edukasaun,Biolojia, Geolojia, Informatika, Sastra English no Portuues, Telecom, Filosofia, Tekniku Petrolifru Traveling, HI, IT, Matematika, Psikolojia, no Seluk Tan (seidauk inklui ba sira ne’ebe sei iha Universidade)

FUNCIONARIUS AKTUAL IHA  DISTRITU NO FUNCIONARIUS NE’EBÉ SEI PRECIZA
Instituisaun
Funsionarius Aktual
Sei Presija
Observasaun
Administrasaun Distritu
20
30
   
Adm.Posto Lospalos
5
14
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Adm. Posto Moro
4
15
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Adm. Luro
4
15
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Adm. Iliomar
4
15
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Adm. Tutuala
5
14
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Linha Ministeriais
1270
1351
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Edukasaun
861
282
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Saude
161
439
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Agrikultura
124
182
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Registu Sivil
5
42
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
DTPSC
7
28
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
SAS
18
12
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
EDTL
17
69
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Transporte
2
38
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Obras Publiku
6
29
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Siguransa Sivil
32
240
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
CDE/IADE
7
15
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
MCIA/DNCMPEs
2
17
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Meu Ambienti
4
14
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
MSS
9
15
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Coreios
1
2
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Finansas
1
0
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
STAE
6
26
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
CNE
7
10
Kategoria, Nivel , Grau, Eskalaun no Pozisaun Cargo e Chefia depende nesesiedade
Total
2582
2805


FUNCIONARIUS DISTRITU LAUTEM NE’EBÉ SERVISU IHA  NACIONAL
b.1. TUIR NIVEL SALARIAL
NIvel
Total Por NIvel
Observasaun
7
2

6
29

5
139
Dadus ne’e sei provisoria ami kompleta iha tempu tuir mai
4
245

3
259

2
23

1
14


Potensia rekursu naturais
FONTES RECEITAS
¢  Turismu
¢  Peskas
¢  Hortikultura
¢  Florestas
¢  Pekuaria
¢  Taxa Matrikula Veikulus
¢  Retribuisaun Material Lokal
¢  Taxa Rai nian
¢  Arrendamentu seluk.

a. Turismu
b. POTENCIA  BA  FABRIKA/INDUSTRIA
1.       Fabrika Mina Nu’u
2.       Fabrika Sabaun
3.       Fabrika Maizena
4.       Fabrika Batu-bata
5.       Fabrika Tua
6.       Fabrika Agua
7.       Industria Latarias Ikan
8.       Industria Meubel/ Mersinaria
9.       Seluk-seluk Tan
10.    



Estrutura Municipiu Lautem

          Pres. Municipiu
          Secret. Executivu
          Depart. Pol. E Planeamentu
          Seccao
          Depart. Eko. E Sosial
          Seccao
          Depart. RH
          Seksaun
          Depart. Ass. Publika
          Seksaun
          Depart. Aprov.
          Seksaun
          Posto Administrativu
          Seksaun
          Direc. Aq. E SAS
          Direc. Turismu e ambiente
          Direc. Reseita e Impostu
          Direc. Edukasaun
          Direc. Agrikultura
          Direc. Saude
          Direc. Obras Publika
          Direc. TP
          Direc. Habitasaun komunitaria
          Direc. Juventude e Desportu
          Direc. Iqal. E Generu
          Direc. Ass. Sosiais
          Direc. Form. E empregu
          Direc. Registu civil
          Direc. Transport.
           Gabinete  Inspeksaun Jeral e Audit. Municipiu
          Assembleia Municipiu

Teknika planeamentu

¢  Kurtu Prazu/tinan badak nian 2015:
Prepara Lei organiku atu regula aktividades hotu  tuir atribuisaun ka kompentensia ne’ebe mak delega ba municipio, hanesan :
1. Dezenvolvimentu Ekonomiku
2. Ordenamentu do territorio
3. konservasaun Ambiente, natureza e rekursu    
    hidrikos
  1. Ekipamentu Sosial e Komunikasaun
  2. Asaun Sosial e Habitasaun
  1. Saude
7         Protesaun Sivil
8         Edukasaun e Formasaun Profissional Kultura e Patrimonia


Planementu Tempu Klaran / Medio  Prazo= Tinan 5
Planu Mediu Prazu tenke fo prioridade iha area
  1. Infrastrutura Fiziku (Estradas, Pontes, Portu, Aero portu, Be’e, electrisidade, fasilidade edukasaun, Saude,etc);
  2. Promove kualidade iha produsaun iha sector agricultura, promosaun area turismo;
  3. Promove kualidade atendimentu iha area saude,edukasaun, protesaun social no formasaun profesional
  4. Estabelesimentu Lei organika sira hodi jere no proteze Politika Municipio ;
  5. Promove RH, liu-liu fo Bolsu Estudu ba Joven sira ne’ebe iha kapasidade;
Planu utilizasaun rendimentu Municipio
Planementu Tempu Naruk/Longo Prazo  = Tinan  20
Planu ba Longo Prazu nian tenke hare ba seitor sira importante hanesan :
    1. Sektor Agrikultura (Plantasaun produto Agricultura);
    2. Seitor Edukasaun (kualidade dosente, profesor, kurikulum, Bolsu estudu area spesifiku)
    3. Seitor Infrastrutura (tuir nivel kompetisaun)
    4. Seitor Turismo
    5. Planu utilizasaun Rendimentu  Municipio
    6. Hemenus kiak no halakon alfabetismu
    7. No Seluk-seluk tan
Seitor investimentu integradu
  1. Ekoturismu
¢  Distritu Lautem pronto sai sentru turismu kultural tamba Distrito Lautem nudar  Ilhá Timor  nia rohan, hakfahek ba tasi feto no tasi mane ne’ebe hakdulas. Praia ka tasi ibun  nia naruk 178,92 km numeru ida ne’e  mak naruk liu iha Timor - Leste, Ilhá Jaco rai ulun nebe furak tebes no uniku, Lagoa nebe boot no luan liu iha Timor- Leste, Ilikerekere ne’ebé uniku liu ( fatuk nebe iha letra antigu nian ), Ailaran tuan nebe sei original no boot, hahalok kultura no tradisaun nebe sei forte, uma adat ne’ebé uniku no sai simblu kulltura nian, parke Nasional Nino Konis Santana ne’ebé bo’ot, paijajen natureza ne’ebé furak tebes,  foho Paiichau no Legumau no objetu turistiku nebe sei barak liu tan.
Agrobisnis
¢  Povu Distritu Lautem maioria moris ho vida agrikultura,  pekuaria, arvores frutiferus no hortikultura mak nudar forsa ekonomia  povu nian, futuru munisipiu sei kria kondisaun hotu-hotu atu bele fasilita komunidade no gropu agrikula atu sai agrikultor modernu hodi halo produsaun nebe  abzeia ba orientasaun nesesidade merkaduria hanesan merkadu lokal, merkadu Nasional no merkadu Internasional. Futuru Munisipiu Lautem prontu produs kualidades no kuantidades produtu lokal oin-oin  hodi fornese ba nesesidade konsumu Nasional.
¢  Objetu turistiku ne’ebé temin iha leten bele sai fontes reseita ne’ebé boot tebes  ba futuru Munisipiu Lautem.  Ekoturismu nudar nudar investimentu integradu tamba Futuru munisipiu sei kria kondisaun hotu-hotu, hanesan infrastrutura ho karakteriska arkitetiku kultural, hotelaria, kulinaria no modereniza vida sosio ekonomia no politika kultural iha povu nia let.
Preparasaun rekursus humanus
  1. DESTAKAMENTU
                ATU ASEGURA FUNSIONAMENTU SEKRETARIADU/ESTRUTURA MUNISIPIU, BELE LIU HUSI DESTAKAMENTU HODI NUNE BELE PRIENSE KUADRU PESOAL MUNISIPAL NIAN NEBE HAHU HUSI 25 ATE NUMERU LIMITASAUN 50
  1. REKRUTAMENTU
C.            KAPASITASAUN LIU HUSI :
                1.            FORMASAUN
                2.            TREINAMENTU
                3.            ESTUDU KOMPARATIVUS
¢  Implementasaun munisipiu atu bele susesu no hetan duni nia objetivu mak persija rekusus humanus ne’ebé laos deit kuantidade maibe tenki kualidade sufisiente atu bele implementa programa munsipiu nebe aprova tiha ona iha asembleia municipal. Programa preparasaun rekursus humanus Distrito Lautem hakfahek ba rua:
¢  Preparasaun Rekursus antes implementa munisipiu
¢  Identifika Lautem oan hotu-hotu  tuir abilitasaun literaria no area espesialidade oin-oin
¢   Formasaun ba funsionarios no kandidatu funsionarius sira tuir area estudu nebe sei persija iha implementasaun munisipiu
¢  Preparasaun rekursus humanus iha implementasaun munisipiu  
¢  Halo  destakamentu funsionario tuir nesesidade estrutura munisipiu
¢  Halo rekrutamentu tuir nesesidades  no area espesifiku
¢  Halo formasaun ka kapasitasaun ba funsionarios sira iha servisu 
¢  Estabelesimentu bolsu estudu tuir nesesidade munisipiu 

Proposta jeral ba investimentu municipiu
  1. Atu implementasaun munisipiu bele la’o ho susesu iha Distritu Lautem, ami propoin Pontus importantes tuir mai ne’e :
Konstrusaun Edificius  Municipiu No Assembleia Munisipiu
No
Naran Projeto
Total
Fatin
Obs
1
Edifisiu Munisipiu
1
Ex. Kuartel F-FDTL

2
Edifisiu Asembleia Munisipiu
1
Ex. Kuartel F-FDTL

3
Edifisiu Posto Adm.
5
Ida-ida nia posto

4
Residensia Presidentsia Camara
1
Ex. Residensia
Rehabilitasaun
5
Residensia Presidensia Assembleia
1
Adm. Agora Nia Sorin

6
Residensia Secretario Executivu
1
Ex. Kuartel F-FDTL

7
Konstrusaun Uma Funsionariu
50
Adm. Agora Nia Sorin

8
Uma Sanulu ba Funsionariu Postu Administrasaun
50
Ida-ida nia posto


Rehabilitasaun  Infrastrutura
Rehabilitasaun  ba fasilidade importantes balun nudar pra-kondisaun hodi suporta ba implementasaun munisipiu  iha futuru. Dados edificios ex-Português no Indonesia nebe persija atu rehabilita mak tuir mai :
NO
Fatin
Total
Presija
Obs
1
Vila Lospalos
54
Rehabilitasaun
Ekipa tekniku sei halo levantamentu dadus
2
Posto Moro/Lautem
69
Rehabilitasaun

3
Posto Luro
4
Rehabilitasaun

4
Postu Iliomar
3
Rehabilitasaun

5
Posto Tutuala
29
Rehabilitasaun




Halo Transferensia no Destakamentu kuadru pessoal Funsionariu Publiku
¢  Funsionarios publiku Lautem oan sira nebe servisu iha Nasional ka governu sentral funsaun publika bele halo tranferesia
¢  Halo destakamentu funsionarios publiku iha futuru munisipiu tuir nesesidade estrutura munisipiu nebe sei estabelese
Hadia estradas no pontes
¢  Estradas Nasional mai Distritu persija hadia
¢  Estrada  husi Distritu ba Sub Distritu no husi Sub Distrito ba sukus ho Aldeia persija hadia no konstrui ba sira nebe mak seidauk iha
¢  Pontes sira nebe mak liga Distritu no Nasional tenki kondisaun diak nafatin nune’e mos ba Sub Distritu no sukus sira
Ø  Hadia portu com
Hadia portu Com  nudar sentru transportasaun komersiu iha rejiun leste sai hanesan perioridade ba futuru munisipiu Lautem

Hadia aeroportu
¢  Hadia aireportu ipisala ka sakalu/Cthaikeri nudar perioridade ida ba transportasaun turistiku lokal no internasional nune’e mos ba asunstos servisus emerjensia nian hanesan faktor importante ba futuru dezenvolvimentu munisipiu
Ø  Hari eskola teknika professional
¢  Eskola teknika professional nebe iha relasaun ho turismu no agrobisnis sai faktor determinante ba konstinuasaun no moris diak futuru munisipiu 
¢  Ne’e mak plano no proposta husi Distrito Lautem hodi simu implementasaun desentralizasaun administrative no poder lokal iha futuru  munisipiu Lautem.

Todo Quinamocos!!!
HEIN DESIZAUN…!!!
A LUTA KONTINUA!!!

https://youtu.be/nPM_d8l5cVc