quinta-feira, 29 de agosto de 2013

Pageviews FSG by Countries Dili, 30 august 2013


Graph of most popular countries among blog viewers


Pageviews FSG by Countries Dili, 30 august 2013
Entry
Pageviews
United States
173
Timor-Leste
141
Australia
17
France
7
Russia
4
Romania
3
United Kingdom
2
Indonesia
2
Netherlands
2
Sweden
2



Pageviews FSG by Countries 30 August 2013


Graph of most popular countries among blog viewers


Pageviews FSG by Countries 30 August 2013

Entry
Pageviews
United States
168
Timor-Leste
133
Australia
17
France
7
Russia
4
Romania
3
United Kingdom
2
Indonesia
2
Netherlands
2
Sweden
2

Timor-Leste EITI Multi Stakeholder Group

Timor-Leste EITI Multi Stakeholder Group

MINUTES

19 April 2013
09:10 – 11:033

Farol Office

Participant
Members*

Carlos A. B. Florindo Manager of ETADEP, CSO Representative
Martinha da Silva Director FHF, CSO Representative
João Demetrio Xavier Petroleum Fund Operational, Petroleum Tax Division, MoF
Elda Guterres da Silva National Coordinator TL-EITI (MPMR)
Filipe Nery Bernardo Petroleum Fund Analyst- MoF
Angelina Branco Eni Country Representatives

Alternatives, and Non-Voting

Trifonio Flor Sarmento Outreach Officer TL-EITI (MPRM)
Sonia Boavida Assistant Officer for TL- EITI (MPMR)
Ana P. C de J. Araujo Programe Officer TL-EITI (MPRM)
Agustina P. Gomes Finance Officer TL-EITI (MPRM)
Honesia Araujo Marketing and Revenue Management Officer (ANP)

Absent:

Remigio Vieira Laka, Alternate Director of FSG, CSO Rep
Fernando da Silva, Alternate Chief Accountant –BCTL
Angelo Lay Director of Commerce, ANP
Venancio Alves Maria Executive Director, PF Department, (BCTL)
Jose Lobato Country Manager ConocoPhillips Timor-Leste
John Prowse Country Manager Timor-Leste Woodside Energy Ltd

Observers

Jose Amaral Deputy NGO FONGTIL

Chair by: Elda Guterres da Silva National Coordinator EITI

terça-feira, 27 de agosto de 2013

Pageviews by Countries

FARMING STUDY GROUP (FSG) Page views by Countries Today 28 august 2013

Graph of most popular countries among blog viewers
EntryPageviews
United States
144
Timor-Leste
102
Australia
15
France
4
United Kingdom
2
Indonesia
2
Israel
1
Romania
1
Russia
1

sexta-feira, 23 de agosto de 2013

http://www.eiti.tl/secretariat/msg-minutes

Multi Stakholder Group

The Timor-Leste Government invited civil society and industry to nominate their representatives to form a Multi-Stakeholder Group (MSG). Then the first MSG meeting occur May 2007, since then the MSG has held monthly meetings, bringing together representatives from the government, civil society, petroleum industry and international organizations to develop EITI workplan of activities and monitor the progress,  share an ideas, discuss, evaluate and also the overall EITI decision making, in order to ensure that the implementation of EITI in Timor-Leste is achievable and in line with the international standard requirements.
The Minister of Petroleum and Mineral Resources former Secretary of state was designated as focal point of the EITI process in Timor-Leste. The MSG is chaired by Ministry of Petroleum and Mineral Resources.
There are twelve (12) members of the EITI Multi Stakeholder Group and it consists :
Six members of Government Agency Representatives:
1) Mr. Alfredo Pires, Minister of Petroleum and Mineral Resources
2) Elda Guterres da silva, National Coordinator TL-EITI
3) Angelo Lay, Director of Commerce (National Petroleum Authority)
4) Venancio Alves Maria, Executive Director (Central Bank of Timor-Leste)
5) Joao de Metrio Xavier, Petroleum Fund Operational (Ministry of Finances)
6) Filipe Nery Bernardo, Petroleum Fund Analyst (Ministry of Finances)
          Alternates
1) Fernando Carvalho, Chief Account ( Central Bank of Timor-Leste)
2) Honesia Araujo, Marketing and Revenue Management Officer (ANP)
Three members of Industries representatives:
1) Angelina Branco, Eni Country Representatives
2) John Prowse, Country Manager Timor-Leste Woodside Energy Ltd
3) Jose Lobato, Country Manager ConocoPhillips Timor-Leste
Three members of civil society representatives:
1) Mericio Juvinal dos Reis, Director of Luta Hamutuk,
2) Martinha da Silva, Director Feto Hadomi Familia (FHF)
3) Carlos A. B. Florindo, Manager (East Timor Action for Development and Progress
( ETADEP)
         Alternate
1) Remigio Vieira Laka, Alternate General Director of Farming Study Group (FSG) In this group, all of the members have the right to vote expect alternate on issues discussed at the meetings.

sexta-feira, 2 de agosto de 2013

Prefásiu Politika Fini National (PFN)


Prefásiu

Polítika Fini Nasionál ida ne’e hanesan elementu sentrál ida husi Ministério da
Agricultura e Pescas ninia atividade hodi atínji siguransa ai-han no soberania ai-han iha Timor-Leste.
Ministério ne’e fiar katak siguransa ai-han sei hahu ho siguransa fini.
Polítika Fini Nasionál sai núdar fundasaun ida ba Timor-Leste atu harii nia sistema fini nasionál ho apóiu husi Seeds of Life/Fini ba Moris no kolabora hamutuk ho Parseiru Dezenvolvementu MAP nian inklui ONG internasionál no lokál sira.

Polítika Fini Nasionál ne’e mos sai hanesan baze ba Timor-Leste atu legaliza lei fini nasionál no Ministério sei promulga regulamentu no matadalan oioin ne’ebé presiza ba implementasaun lei hirak ne’e, maske ha’u nota katak Polítika Fini Nasionál ne’e hanesan dokumentu moris ida ne’ebé bele hafoun no hadi’ak husi Konsellu Nasionál Fini nian tuir akumulasaun esperiénsia no mudansa situasaun. Ha’u louva Grupu Serbisu Polítika Fini Nasionál ne’ebé involve parte barak no Asesór Internasionál ba Poítika Fini, hanesan Sr. Pratap Shrestha, no ba sira nia serbisu ekipa no esforsu hotu durante fulan sia nia laran atu produz esbosu Polítika Fini Nasionál ida ne’e, inklui palestra hodi halo konsultasaun ho parte-involvidu iha distritu sanulu resin rua no palestra nasionál dala rua ne’ebé sira fasilita atu garante konsultasaun bele nakloke luan no atu garante katak komentáriu sira ne’e bele inklui iha versaun fínál ida ne’e.

Polítika Fini Nasionál

Introdusaun

Agrikultura núdar komponente prinsipál husi ekonomia Timor-Leste ne’ebé liu 30% husi nasaun nia GDP. Maizumenus 80% husi komunidade hela iha area rurais, no mayoria sira-nia vida moris depende liu ba’a agrikultura, floresta no peska. Paizajen nasaun ida ne’e nian oioin de’it no foho barak mak haleu, ne’ebé halo atividade agrikultura kuaze konsentra iha rai-aas, rai-lolon no mos rai- tetuk. Maizumenus rai ho luan hektár 600,000 (40% husi total area) mak serve ba produsaun agríkula. Produsaun ai-horis ho animál partikularmente hala’o
husi agrikultór subsisténsia ki’ik sira, ne’ebé uma kain idaidak nia área produsaun menus husi hektár rua. Total produsaun ho produtividade husi ai-horis prinsipál kuaze ki’ik, no nasaun ida ne’e sai hanesan importadór ai-han mós. Ida ne’e klaru katak siguransa ai-han bele hasa’e liu husi aumenta produtividade agríkula atravez uza prátika halo to’os ne’ebé di’ak, inklui
uza fini kualidade di’ak. Ai-han prinsipál Timor-Leste nian mak batar, fós, fehuk-midar, ai-farina no fore. Modo no ai-fuan oioin mos sai hanesan parte ida husi ai-han loroloron nian. Iha númeru ai-horis balun inklui hirak ne’ebé la konta no ladún uza fó mos kontribuisaun importante ba diversidade ai-han, nutrisaun ho siguransa ai-han, partikularmente iha “tempu rai hamlaha” (Novembru –
Marsu). Ai-horis plantasaun nian mak hanesan kafe, kamii, no nú inklui ai husi ai-laran ne’ebé bele fa’an hanesan ai-teka, ai-kameli ho ai-mahoni. Liu husi 80% fini ne’ebé agrikultór sira uza mai husi sistema fini tradisionál ou informal ne’ebé agrikultór sira produz, rai, troka no fa’an ba komunidade ne’ebé hela iha sira-nia le’et no ba komunidade sira seluk ne’ebé hela iha fatin seluk. Sistema fini formal ne’ebé ajénsia governu identifika, dezenvolve no halo lansamentu ofisial ba varidade kualidade di’ak no depois produs no distribui sai hanesan komponente ne’ebé importante husi sistema fini nasionál ne’ebé setór fini informal no formal sai hanesan komponente komplementária. Timor-Leste hanesan parte ida husi Konvensaun Diversidade Biolojiku/Convention of
Biological Diversity (CBD). Tanba ne’e iha responsabilidade atu garante nia soberania nasionál ba rekursu jenétiku oioin ne’ebé iha nasaun ne’e nia laran. Timor-Leste iha eransa rikusoi husi uza koñesementu lokál atu kuda ai-horis agríkula oioin. Diversidade atuál husi rekursu jenétiku ai-horis hanesan rezultadu husi fini ne’ebé introdus iha tinan atus lima liu ba, no mos ai-horis varidade lokál ne’ebé dezenvolve, hili no mantein husi agrikultór sira.
Agrikultura kuaze dezenvolve ona ba kooperasaun ho nível aas iha komunidade nia le’et, ne’ebé rezulta estrutura koletivu ida ne’ebé forte ho nível interdependénsia entre komponente produsaun.

Sistema fini sai hanesan parte importante husi ekonomia koletivu sosiedade Timor-oan sira nian. Ida ne’e hatudu papel ne’ebé importante iha manutensaun diversidade jenétiku iha sistema agríkula. Mezmu nune’e, iha tendénsia jerál ba diversidade ai-horis ne’ebé lakon. Iha Timor-Leste kazu ida ne’e mosu tanba konflitu no dezlokasaun komunidade. Liu husi konservasaun no haluan baze jenétiku, iha posibilidade atu fornese agrikultór sira ho asesu ba típu ai-horis ho varidade oioin ne’ebé iha benefísiu no tahanhasoru kondisaun klíma ne’ebé  muda, no mos iha rezisténsia hasoru moras ho pesti, enkuantu sei adapta hela ho kondisaun kuda lokál. Ai-horis prinsipál dezenvolve ona liu husi baze jenétiku ne’ebé relativamente kloot, no diversidade jenétiku bele dezenvolve liu husi kriasaun ai-horis no mos introdusaun varidadeezótiku. Embora iha ona atensaun uitoan ne’ebé fó ba hadi’ak ai-horis tradisionál, enkuantu
________________________
Polítika Fini Nasionál
Pájina 4 husi 29 programa hanesan Fini ba Moris husi Ministériu da Agrikultura e Peskas (MAP) ne’ebé estabelese iha tinan 2000 halo ona avaliasaun sistemátiku ba mikróbiu plasma foun husi liña avansadu no hadi’ak varidade ai-horis ne’ebé rezulta lansamentu varidade foun produsaun aas hanesan batar, hare, fore-rai, fehuk-midar ho ai-farina liu husi koko adaptasaun no tuir ba
agrikultór sira-nia preferénsia.  Tanba ne’e mak setór fini bele fó kontribuisaun ne’ebé signifikante ba ekonomia agrikultura liu husi fornesimentu fini ho kualidade aas. Ho apóiu ne’ebé mai husi MAP no parseiru dezenvolvimentu sira iha ona progresu atu dezenvolve no hametin setór fini informal no formal no estabelese sistema fini nasionál hanesan haktuir iha
Aneksu 3.
Atu reforsa kriasaun setór fini ne’ebé moris, importante mak tenke dezenvolve polítika fini nasionál hodi bele orienta, apóiu no koordena kona-ba nia produsaun, distribuisaun no komersializasaun fini kualidade diak ba’a agrikultór sira.
Ámbitu husi Polítika Fini
Ba objetivu husi polítika ida ne’e, fini tenke defini ho sentidu ne’ebé luan no inklui fini ne’ebé seksualmente propagadu no fini sira seluk inklui kain, isin, no parte vegetativu sira seluk. Polítika ida ne’e inklui fini husi ai-horis hotu-hotu ne’ebé uza ba ai-han no agrikultura, no ba kualker objetivu komersiál hanesan iha típu musan, leguminosa, ai-horis ne’ebé produs óliu, modo, ai-fuan ho ai-horis sira seluk, animál nia hahan, ai-horis plantasaun (inklui kafe, hudi, kamii, ai-kameli), temperu, ai-horis medisina, ai-funan, ai-horis ornamentais no ai. Halo ona aproximasaun inklusivu ida hodi dezenvolve kuadru polítika fini atu nune’e bele kobre aspetu hotu-hotu ne’ebé relasiona ho fornesimentu fini. Produsaun no distribuisaun fini ho estrutura instituisaun ne’ebé nesesáriu ba implementasaun polítika sai hanesan baze fundamentais iha kuadru polítika. Mezmu nune’e, manutensaun ba diversidade ai-horis no konservasaun ba agrikultór sira-nia varidade hili ona hanesan pontu atu hahu, ne’ebé orienta
ba aspetu dezenvolvimentu no rejistru varidade. Varidade ai-horis bele kategoria hanesan varidade ai-horis foun (ne’ebé iha ou laiha protesaun ba propriedade intelektuál) ou varidade ai-horis lokál. Varidade ai-horis lokál hanesan varidade ne’ebé rai nain, varidade agrikultór nian ne’ebé kuda ho sistema tradisionál
no dezenvolve liu husi selesaun kontinua husi agrikultór sira, ou kualker varidade ne’ebé iha domíniu públiku inklui varidade rejistradu ne’ebé liu periódu protesaun. Polítika fini nasionál la kobre fini husi ai-horis ne’ebé moris iha ai-laran ne’ebé la kuda husi agrikultór sira no mos fini animál ho ikan tanba hirak ne’e nia karaterístika la hanesan no rekerimentu produsaun mos diferente ho espesies fini ai-horis ba ai-han no ba agrikultura. Sei formula polítika seluk ba fini espesies ai-laran nian no mos ba fini animál ho ikan, karik atu tau hamutuk ho Polítika Fini Nasionál ou kria polítika independente seluk ida ne’e sei deside husi MAP.



Objetivu husi Polítika Fini Nasionál

Soberania fini nasionál sei sai hanesan prinsípiu ba orientasaun Polítika Fini Nasionál. Objetivu prinsipál husi polítika fini nasionál mak atu garante asesu ne’ebé di’ak no fornesimentu varidade ai-horis kualidade di’ak tuir tempu loloos no tuir kuantidade ho kualidade ne’ebé rekere husi agrikultór sira atu nune’e bele hasa’e no asegura sira-nia produsaun ai-han no rendimentu.

Kuadru soberania fini iha polítika fini nasionál enfatiza produsaun no distribuisaun típu varidade fini ne’ebé adapta ho sósio-kulturál, ekonomia no kondisaun ambiente agrikultór ho komunidade agrikultór sira nian, no atinji auto-sufisiénsia fini liu husi hametin setór fini doméstiku. Objetivu fundamentais husi polítika fini nasionál mos atu fó kontribuisaun ba dezenvolve siguransa fini nasionál. Subtituisaun ba importasaun tanba aumenta produsaun
fini iha rai laran mos sei poupa moeda estranjéiru no aumenta agrikultór sira-nia rendimentu ho sira seluk ne’ebé involve iha setór fini doméstiku. Hametin setór fini doméstiku iha rai laran hodi bele fó oportunidade ba Timor-Leste atu kompete iha merkadu internasionál no
bele sai merkadu ba esportasaun fini.

 Provizaun Polítika Fini Nasionál
1. Konservasaun no Sustentabilidade Uza Rekursu Jenétiku Ai-horis Diversidade jenétiku ai-horis sai hanesan fonte prinsipál ba diversidade fini ne’ebé disponível
ba agrikultór sira atu kuda. Esensiál tebes ba komunidade agrikultór sira atu konserva diversidade jenétiku ai-horis ne’ebé existe iha sira-nia to’os. Setór fini iha papel ne’ebé kritikál ba manutensaun diversidade jenétiku iha sistema agríkula nia laran. Tenke hatudu asaun kuidadu ne’ebé boot atu nune’e bele garante katak kualker intervensaun iha sistema fini nasionál sei la estraga diversidade jenétiku ai-horis ne’ebé ezisti. Polítika fini nasionál sei fó apóiu ba konservasaun no promove sustentabilidade uza rekursu jenétiku ai-horis, no
rekoñese ho valoriza agrikultór sira-nia papel importante iha manutensaun rekursu jenétikuhirak ne’e tuir sistema agríkula nasaun ida ne’e nian.

1.1. Direitu soberania husi Timor-Leste ba rekursu jenétiku ai-horis sei proteje tuir ida ne’ebé haktuir iha Convention of Biological Diversity (CBD) ho polítika biodiversidade nasionál nasaun ida ne’e nian.

1.2. Sei foti sasukat prioridade ba konservasaun ho utilizasaun rekursu jenétiku ai-horis ba ai-han no agrikultura, inklui kualker uzu ba objetivu komersiál.

1.2.1 Sei fó apóiu ba dokumenta no karateriza rekursu jenétiku ai-horis ne’ebé
deskobre iha rai laran liu husi adopta aproximasaun ne’ebé desentralizadu no
partisipatóriu liu, hanesan estabelesimentu rejistru ba biodiversidade
komunidade. Sei estabelese baze dadus nasionál husi informasaun hirak ne’ebé
rekolla liu husi méius ida ne’e.

1.2.2 Sei fó apóiu ba koleksaun mikróbiu plasma ne’ebé kompostu husi rekursu
jenétiku ai-horis ne’ebé deskobre iha to’os laran no iha kondisaun in-situ para
bele halo avaliasaun no karaterizasaun profunda. Buat hirak ne’ebé rekolla sei rai no mantein iha MAP nia laran.

1.2.3 Sei fó prioridade ba estabelesimentu banku gene nasionál hodi mantein
koleksaun ba tempu naruk armazenamentu ex-situ no uza hamutuk ho
koñesementu no informasaun ne’ebé asosiadu.

1.2.4 Konservasaun iha to’os (in-situ) ba rekursu jenétiku ai-horis agrikultura sei
promove liu husi adopsaun aproximasaun komunidade no involve agrikultór sira
iha prosesu nia laran.

1.2.5 Sei promove konservasaun (in-situ) ba ai-han fuik no espesies ai-horis fuik, no sira-nia habitat naturais prezervadu liu husi fó apóiu ba atividade peskiza no
dezenvolvimentu inklui esforsu no prátika husi ema lokál no ema lia-nain sira.
1.3. Sei fó apóiu no fasilita rejistru ba varidade ai-horis lokál tuir maneira ne’ebé deskreve tuir mekanízmu ho prosedimentu ne’ebé estabelese iha Polítika Fini ho Lei Fini ou polítika sira seluk ne’ebé relevante inklui Lei Governu Timor-Leste nian.

1.3.1. Sei kria formatu simples ida ho informasaun mínimu ne’ebé karateriza no
distingi típu varidade ne’ebé atu uza ba rejistru ai-horis varidade lokál. Labele
aplika rekerimentu padraun husi novidade, distinsaun, homonidade no
estabilidade ba rejistru ai-horis varidade lokál.

1.3.2. Rejistru kona ba ai-horis varidade lokál sei desentraliza maizumenus to’o iha nível distritu no bele liu tan tuir nesesidade ne’ebé iha, no baze dadus kona ba varidade lokál ne’ebé rejista sei mantein iha nível distritu no mos iha nível
sentrál.

1.3.3. Iha ne’e sei laiha kustu rejistru ou kualker típu kobransa ne’ebé aplika ba
agrikultór ho grupu agrikultór ne’ebé rejista sira-nia ai-horis varidade lokál.

1.3.4. Governu sei fó apóiu tékniku ho apóiu sira seluk ba agrikultór ho grupu
agrikultór sira, no enkoraja ONG sira ho organizasaun bazeadu-komunidade atu
ajuda rejista ai-horis varidade lokál.

1.4. Sei prepara mekanízmu ida hodi fó asesu ba rekursu jenétiku ai-horis ho rekoñesementu ba direitu soberanu nasaun nian no mos ba Direitu Agrikultór sira nian ba rekursu jenétiku ai-horis hanesan konsideradu iha CBD no konvensaun internasionál sira seluk ne’ebé Timor-Leste hola parte ba.

1.4.1. Sei presiza autorizasaun bilateral husi autoridade nasionál para bele hetan asesu ba rekursu jenétiku ai-horis tuir méius ne’ebé determinadu.

1.4.2. Asesu ba rekursu jenétiku ai-horis sei bazeadu ba térmus akordu mutuamente no presiza lisensa/konsentimentu pré-informadu husi autoridade nasionál ho parte hirak ne’ebé toma konta rekursu jenétiku hirak ne’e, inklui agrikultór ho komunidade agrikultór sira.

1.4.3. Asesu ba rekursu jenétiku ai-horis iha kondisaun (in-situ) sei prepara tuir
lejislasaun nasionál.

1.4.4. Mekanízmu asesu sira seluk, inklui asesu multi-lateral sei mosu husi kualkerakordu rejionál no mos internasionál ne’ebé Timor-Leste fó apóiu-ba no sai parte  ida iha tempu oin mai tuir desizaun governu ho lejislasaun nasionál ne’ebérelevante.

1.4.5. Asesu ba rekursu jenétiku ai-horis lokál sei presiza distribuisaun ne’ebé justu no hanesan rezultadu ne’ebé hetan husi uzu komersiál, inklui reprodusaun fini foun husi rekursu jenétiku ai-horis hanesan haktuir iha Lei Fini nian ou Asesu sira seluk no Lei Repartisaun Benefísiu iha Timor-Leste.

1.4.6. Iha ne’e sei konsidera mos medida nesesáriu sira seluk hodi proteje Direitu Agrikultór sira nian.

1.5. Sei foti medida hodi fornese insentivu apropriadu para promove konservasaun ho uzusustentável ba rekursu jenétiku ai-horis lokál.

1.5.1. Sei foti medida hodi estabelese Fundu Biodiversidade Nasional/National
Biodiversity Fund (NBF) para bele fó apóiu ba konservasaun ho uzu sustentável
ba rekursu jenétiku ai-horis. Organizasaun ho modalidade operasaun husi NBF
sei halo tuir ida ne’ebé determina husi governu.

1.5.2. Sei halo lei ida kona-ba Prémiu Konservasaun ba agrikultór, komunidade
agrikultór, peskiza no organizasaun dezenvolvimentu ho sira seluk hodi rekoñese no apresia sira-nia kontribuisaun ba konservasaun no uzu sustentável ba rekursu jenétiku ai-horis.

1.6. Sei foti medida hodi fó apóiu ba agrikultór ho komunidade agrikultór para estabelese Banku Fini Komunidade hodi promove konservasaun ho uzu sustentável ba rekursu jenétiku ai-horis, no siguransa fini iha nível lokál.

 2. Dezenvolvimentu Varidade
Dezenvolvimentu ai-horis varidade foun kualidade di’ak hanesan rekerimentu esensiál atu atinji produtividade agríkula ne’ebé sustentável iha Timor-Leste, partikularmente atu kompleta nesesidade husi varidade ai-horis oioin ba ai-han, nutrisaun, rendimentu no valór sósio-kulturál sira seluk.

2.1. Sei hametin kapasidade nasionál atu hadi’ak ai-horis no avaliasaun ba varidade hodi bele dezenvolve varidade ai-horis ne’ebé adapta ho sósio-kulturál, ekonomia no kondisaun ekolojikál, inklui area marjinalizadu, ho rezisténsia ba mudansa klimátika.

2.2. Programa dezenvolvimentu varidade sei fó prioridade ba uza ai-horis varidade lokál liu husi kriasaun no selesaun ai-horis varidade foun.

2.3. Introdusaun no halo avaliasaun ba liña avansadu no varidade kualidade di’ak ne’ebé haruka mai husi rai liur, ne’ebé nia karaterístika la disponível ou la identifika iha varidade ne’ebé agora dadaun eziste, no sei fó apóiu ba selesaun varidade foun ne’ebé adapta ho sósio-kulturál lokál, ekonomia no kondisaun ambientál.

2.4. Sei prepara informasaun ne’ebé relevante ba agrikultór sira kona-ba liña foun no varidade atu nune’e sira bele iha opsaun atu hili kona-ba ida ne’ebé mak sira hakarak kuda.
2.5. Aproximasaun dezenvolvimentu varidade partisipatóriu, hanesan dezenvolvimentu ai-horis partisipatóriu no selesaun varidade partisipatóriu sei promove liu husi aumenta partisipasaun agrikultór no parseiru komunidade sira seluk.
2.6. Métodu kriasaun ai-horis ne’ebé uza hodi dezenvolve ai-horis varidade foun sei fó prioridade atu inklui kritériu preferénsia múltiplu agrikultór sira-nian, hanesan adaptasaun ho sistema kultivasaun lokál, uzu múltiplu (ai-han, nutrisaun, serimónia kulturál no produtu ne’ebé uza hanesan ai-han ba animál) no preferénsia jéneru.
2.7. Sei enkoraja setór privadu, organizasaun non-govermentais, agrikultór, grupu agrikultór ho kooperativa agrikultór atu serbisu hamutuk iha kriasaun ai-horis, manutensaun no promosaun ai-horis varidade foun.
2.8. Fini hybrida fó produsaun aas no iha valór komersiál, no bele hatudu papel importante iha siguransa ai-han ho rendimentu ba komunidade agrikultór iha Timor-Leste. Uza fini hybrida iha teritóriu laran sei regula nia kualidade fini no mos kualker rísku husi failansu kolleita.
2.8.1. Dezenvolvimentu no uza fini hybrida sei limita deit ba produsaun ho típu
varidade ai-horis hanesan espesifikadu husi autoridade fini nasionál, no sei
autoriza wainhira garante ona nia kualidade ne’ebé adekuada no adaptasaun.
2.8.2. Governu sei fó prioridade ba produs fini hybrida iha teritóriu laran tuir
nesesidade no fó apóiu ba programa peskiza nasionál no universidade sira, setór
privadu ho ONG sira ne’ebé iha nasaun laran hodi halo peskiza no dezenvolve
varidade fini hybrida ida ne’ebé espesifikadu tuir autoridade fini nasionál.
2.8.3. Fini hybrida tenke akompaña ho informasaun ne’ebé relevante, inklui nia
persentajen, produsaun potensiál ho kualker rekerimentu espesiál ba produsaun
no atu fasilita agrikultór sira hodi halo desizaun kona ba sira-nia utilizasaun.
2.9. Ba objetivu dezenvolvimentu no implantasaun ai-horis transjéniku no organízmu seluk ne’ebé modifikadu jenetikamente (GMO), Timor-Leste tenke fírmi hodi regula no foti asaun prevensaun no biosiguransa ne’ebé nesesáriu hanesan haktuir no preskreve iha Polítika Nasionál Biosiguransa no Lei ou tuir padraun biosiguransa internasionál ne’ebé estabelesidu iha auzénsia de mais tarde.
2.9.1. Sei la permite atu uza aplikasaun teknolojia ne’ebé limita jenétiku (GURTs), hanesan “terminator seeds”.
2.9.2. Sei la permite atu uza fini ne’ebé jenetikamente modifikadu, so bele uza deit ba peskiza no objetivu akadémiku no tenke hetan autorizasaun husi MAP, no foti medida hotu-hotu ne’ebé nesesáriu ba biosiguransa tuir ida ne’ebé determinadu no prevene kualker failansu ne’ebé akontese ba sistema produsaun agríkula nomos ba iha natureza.
2.9.3. Sei la permite importasaun no transportasaun ba parte ruma husi ai-horis ne’ebé jenetikamente modifikadu, ne’ebé bele uza hanesan fini, ai-han, hahan ba animál, peskiza no ba objetivu sira seluk, so karik hetan autorizasaun própriu no liberasaun biosiguransa husi MAP ou husi autoridade nasionál ne’ebé iha
kompeténsia.

3. Rejistru no Protesaun Ai-horis Varidade Foun

Rejistru no protesaun ba varidade foun sei ajuda regula dezenvolvimentu no uza varidade ho nia fini ne’ebé iha, no fornese insentivu adekuada ba investimentu iha peskiza no dezenvolvimentu ai-horis varidade foun.
3.1 Sei estabelese mekanízmu ho prosedimentu ne’ebé apropriadu ba Timor-Leste atu rejista ai-horis varidade foun ne’ebé dezenvolve iha nasaun ida ne’e nia laran, nune’e mos ba hirak ne’ebé dezenvolve iha fatin ne’ebé deit maibe koko nia adaptasaun iha rai laran ba periódu ne’ebé fíksu no tuir regras ne’ebé determinadu.
3.1.1. Komisaun sei estabelese iha Autoridade Fini Nasionál nia okos tuir medida ne’ebé iha atu bele aprova, rejista no lansa ai-horis varidade foun bazéia ba karaterístika varidade.
3.1.2. Rejistru ai-horis varidade foun husi komisaun ne’ebé relevante sei bazéia ba kritériu novidade, distinsaun, homojenidade no estabilidade hanesan ida ne’ebé determinadu.
3.1.3. Aprovasaun no lansa ai-horis varidade foun sei ijiji testu peskiza ho baze
identifika parametru hodi estabelese valór kultivasaun no uzu.
3.1.4. Sei halo lei espesiál, ho relaxamentu kritériu no prosedimentu uza agrikultór sira-nia informasaun hodi fasilita rejistru ai-horis varidade foun ne’ebé dezenvolve husi agrikultór ho komunidade agrikultór sira (agrikultór sira-nia ai-horis varidade foun).
3.2 Varidade ai-horis ne’ebé rejista ona sei fó sai ba públiku liu husi publikasaun iha Jornál da República (Publikasaun Ofisiál husi República Democrática de Timor-Leste).
3.3 Autoridade fini nasionál sei mantein baze dadus ida kona-ba fini ne’ebé notifikadu ho informasaun kona-ba data rejista, informasaun kona-ba nia jenealojia (silsilah) no karaterístika seluk kona-ba varidade, no sei fó sai ba públiku liu husi publikasaun no mos liu husi méius seluk ne’ebé fasil no apropriadu.
3.4 Sei estabelese mekanízmu ida ne’ebé apropriadu ba Timor-Leste hodi proteje Direitu Propriedade Intelektuál inklui Direitu Kriadór ba ai-horis varidade foun hodi estimula investimentu iha peskiza no dezenvolvimentu, no atu fasilita dezenvolvimentu setór fini doméstiku.
3.4.1 Haree fila-fali ba karaterístika agrikultura ne’ebé subsisténsia no dependénsia makaas ba sistema fini informal agrikultór sira nian, Timor-Leste sei la adopta patonizasaun no sistema UPOV (International Convention for the Protection of New Varieties of Plants) hodi proteze ai-horis varidade foun.
3.4.2 Sei implementa sistema sui generis ida ne’ebé efikás ba protesaun ai-horis
varidade foun liu husi formulasaun lejislasaun nasionál apropriadu ne’ebé sei
proteze Direitu Kriadór ho Agrikultór sira nian.
3.4.3Direitu Propriedade Intelektuál (Intellectual Property Right) ba ai-horis varidade foun dezenvolve husi governo ou organizasaun setór públiku sei la aplikavél ba atividade habarak fini ne’ebé halo husi institutu setór privadu no mos husiagrikultór no grupu agrikultór sira.
3.4.4 Sei laiha limitasaun ba kualker agrikultór ou grupu agrikultór iha Timor-Leste atu rai, uza, reprodus, fahe, troka ou fa’an fini husi ai-horis hotu-hotu ne’ebé sira produs husi sira-nia to’os, inklui direitu ba propriedade intelektuál husi varidadeai-horis protezidu ne’ebé laiha naran ou marka.
3.4.5 Direitu Propriedade Intelektuál mos disponível sem kualker limitasaun ba
peskiza, akadémiku, treinamentu no dezenvolvimentu varidade foun. Mezmu
nune’e, komersializasaun husi ai-horis varidade foun ruma tenke iha
konkordánsia ho lei husi sistema sui generis nasaun ida ne’e nian.
4. Produsaun Fini
Produsaun fini kualidade diak husi ai-horis ne’ebé prefere ho kuantidade ne’ebé sufisiente sai
hanesan asuntu ne’ebé importante tebes ba siguransa fini ho ai-han iha nasaun ida ne’e nia
laran. Polítika Fini Nasionál sei estabelese padraun kódiku konduta no matadalan ba
produsaun fini kualidade di’ak tuir tempu ne’ebé loloos.
4.1. Manutensaun no fornesimentu fini orijinál (breeder seed) husi ai-horis varidade foun sai
hanesan responsabilidade kriadór ou ajénsia ne’ebé dezenvolve varidade foun ida ne’e.
Autoridade fini nasionál sei garante katak fini orijinál husi ai-horis varidade foun
mantein no fornese tuir tempu no kuantidade ba produsaun fini fundasaun (foundation
seed).
4.2. Responsabilidade atu garante produsaun no manutensaun kuantidade fini fundasaun
ne’ebé adekuada priméiru konsentra iha MAP ne’ebé hanesan ezemplu, no mos
Ministériu sira seluk ne’ebé relevante iha Governu Timor-Leste. Autoridade fini
nasionál sei garante katak fini fundasaun husi ai-horis varidade foun reprodus no
fornese tuir tempu ne’ebé loloos no kuantidade hanesan fonte fini ba produsaun fini
ne’ebé sei uza iha tempu tuir fali mai.
4.3. Sei enkoraja setór privadu, ONG sira, ho Grupu Komunidade Habarak Fini (GKHF) no
Asosiasaun Agrikultór Produsaun Fini atu involve iha produsaun fonte fini tuir padraun
kona-ba kualidade ho prosedimentu ne’ebé estabelese husi autoridade fini nasionál ba
produsaun kualker fini.
4.3.1. Aleinde organizasaun governu nian, ba organizasaun hotu-hotu sira seluk ne’ebé
atu involve iha produsaun fonte fini tenke rejista iha autoridade fini nasionál tuir
medida ne’ebé determinadu.
4.3.2. Aleinde kriadór fini, presiza halo sertifikasaun ba fonte fini antes distribui ou
fa’an iha merkadu.
4.4. Para atu entrega fini kualidade di’ak ba agrikultór sira ho lalais no posivél depois de
rejista no lansa, programa fini nasionál sei tuir sistema jerasaun tolu limitadu ne’ebé
involve multiplikasaun fini husi kriadór (breeder), fundasaun to’o sertifikadu ou fini ho
label-loloos.
________________________
Polítika Fini Nasionál
Pájina 10 husi 294.5.
4.6.
4.7.
4.8.
4.9.
4.10.
4.11.
4.4.1. Breeder seed hili husi jerasaun fini prinsipál (nucleus seed) ne’ebé nia típu
jenétiku tuir loloos duni varidade ai-horis partikulár. Fini fundasaun (Foundation
seed) produs husi breeder seed no fini sertifikadu ou fini ho label-loloos produs
husi fini fundasaun tuir padraun kona-ba kualidade ne’ebé determinadu ba kada
fini.
4.4.2. Fini sertifikadu produs deit ba lansamentu ofisiál no rejistru ai-horis varidade
foun, ne’ebé halo tuir prosesu kontrollu kualidade ne’ebé fírmi hanesan involve
inspesaun to’os, armazenamentu, testu laboratóriu ne’ebé nesesáriu no
sertifikasaun husi autoridade sertifikasaun fini no orgaun ne’ebé regula nia
kualidade.
4.4.3. Fini ho label-loloos bele produs ba varidade ai-horis hotu-hotu ne’ebé rejista ona
inklui varidade ai-horis ne’ebé ofisialmente lansa tuir padraun kona-ba kualidade
determinadu maibe la involve inspesaun husi autoridade sertifikasaun fini ho
orgaun ne’ebé regula nia kualidade iha kualker etapa produsaun fini, no falun ba
fa’an. Ida ne’e núdar sistema auto-sertifikasaun no totalmente fó fiar ba produtór
fini.
Ba produsaun kualidade fini ne’ebé efisiente no efikás iha kustu, zoneamentu ba típu no
varidade sei halo liu husi konsultasaun ho autoridade nasionál no distritu ne’ebé
relevante.
Sei foti méius apropriadu inklui demonstrasaun iha to’os no distribuisaun sample fini ba
agrikultór sira hodi koko rasik atu nune’e bele aumenta agrikultór sira-nian asesu no
opsaun ba ai-horis varidade foun no mos ba ai-horis varidade lokál ne’ebé di’ak.
Habarak fini tenke desentraliza atu nune’e bele promove partisipasaun husi komunidade
agrikultór, GKPF, ONG ho negosiante privadu fini nian.
Sei fó apóiu ba produsaun fini varidade lokál ne’ebé adapta ho kondisaun lokál no iha
rezisténsia partikulár ba dezafiu ambiente hanesan rai maran no manas makaas, no
tolera ba rai masin (salinidade), insekta, pesti no moras.
Sei foti medida ne’ebé apropriadu hodi fó apóiu ba produsaun fini husi espesies ne’ebé
la konta no ladún uza (NUS).Varidade ai-horis hirak ne’e dalabarak adapta di’ak ho
kondisaun produsaun marjinál no hatudu funsaun ne’ebé importante iha kontribuisaun
ba siguransa ai-han no nutrisaun ba agrikultór subsisténsia no sira-nia familia.
Sei foti medida nesesáriu hodi fornese apóiu ne’ebé nesesáriu, partikularmente ba
agrikultór ho grupu agrikultór hodi produs fini iha area rurais ou area ne’ebé laiha
asesu. Hirak ne’e sei inklui, maibe la limita ba buat hirak tuir mai:
4.10.1.Subsídiu ba transporta fonte fini to’o iha fatin produsaun.
4.10.2. Apóiu tékniku inklui treinamentu kona ba teknolojia produsaun fini kualidade
diak no konselu tékniku iha fatin produsaun, prosesamentu, armazenamentu no
falun fini.
4.10.3.Fó apóiu ba estabelesimentu fundu rotativu fini ne’ebé nesesáriu ba
funsionamentu operasaun ne’ebé di’ak iha sistema produsaun, prosesamentu,
armazenamentu no distribuisaun fini.
Sei prepara planu fini ba produsaun no distribuisaun fini ba periódu arolamentu tinan 5
hodi garante katak fini ne’ebé produs iha balansu ho agrikultór sira-nia demanda.
4.11.1. Sei halo planeamentu fini anuál hodi aktualiza no prepara ekilibru fini (neraca
benih) ba fini varidade oioin ne’ebé presiza ba Timor-Leste.
4.11.2.Anualmente prepara baze dadus ida ba demanda no fornesimentu fini varidade
________________________
Polítika Fini Nasionál
Pájina 11 husi 29oioin ne’ebé produs iha Timor-Leste bazéia ba ekilibru fini (neraca benih). Baze
dadus ida ne’e sei prepara no fahe ba públiku.
4.12. Sei prepara mapa vulnerabilidade fini hanesan instrumentu ida hodi monitoriza rísku ba
asesu no fornesimentu fini kualidade diak iha eventu dezastre naturais no ruptura sosiál
(perpecahan sosiál), no sei dezenvolve sistema avizu antisipada (peringatan dini) ho
planeamentu ne’ebé di’ak liu ba garante siguransa fini.
4.13. Sei estabelese fini rezerva nasionál.
4.13.1.Fini rezerva nasionál sei mantein fini ai-horis prinsipál ho kuantidade espesífiku
atu garante fornesimentu ne’ebé tuir tempu loloos no adekuada ba agrikultór sira
wainhira hasoru kondisaun hanesan dezastre naturais ou produsaun tún.
4.13.2. Fini rezerva nasionál sei kompleta ho Banku Fini Komunidade hodi prepara
fornesimentu imediata ba komunidade agrikultór ne’ebé iha kondisaun ladún
di’ak.
4.14. Sei foti medida hodi fornese típu apóiu ne’ebé presiza ba Banku Fini Komunidade hodi
halo produsaun no distribuisaun fini aliña ho sira-nia funsaun iha konservasaun fini no
kolaborasaun ho GKPF.
5. Padraun Fini ho Regulasaun Kualidade
Objetivu husi koloka padraun kona-ba kualidade iha fatin mak atu salva guarda agrikultór
sira-nia interese no atu asegura produsaun no fa’an fini ho kualidade aas.
5.1. Sei estabelese padraun de kualidade fini hodi bele orienta no regula produsaun ho
distribuisaun fini kualidade di’ak iha Timor-Leste.
5.1.1. Autoridade fini nasionál sei preskreve padraun de kualidade mínimu (ba
jerminasaun, karaterístiku jenétiku, pureza fíziku, saude fini, no seluk tan) ba fini
ho kategoria oioin, inklui fini sertifikadu no fini ho label loloos ne’ebé
apropriadu ba Timor-Leste.
5.1.2 Padraun de kualidade fini hirak ne’e sei akomoda padraun de kualidade separadu
ba ai-horis varidade foun no mos lokál. Sei preskreve padraun kona-ba kualidade
ida ne’ebé ladún forte ba produsaun no fa’an fini varidade lokál hodi fasilita
asesu ne’ebé laiha dezafiu no uza varidade hirak ne’e iha merkadu doméstiku no
garante siguransa ai-han ba agrikultór iha Timor Leste.
5.2 Autoridade fini nasionál sei prepara no implementa mekanízmu garante kualidade no
regulasaun ba fini rejistradu kona ba nia produsaun no distribuisaun.
5.2.1. Ba fini sertifikadu no fini fundasaun, inspesaun ba fini nia kualidade sei halo husi
orgaun kompetente iha autoridade fini nasionál ou husi kualker ajénsia ne’ebé
akreditadu husi autoridade fini nasionál ne’ebé nia objetivu atu halo inspesaun ba
to’os, armazen fini no merkadu.
5.2.2. Ba fini ho label loloos kona ba atu mantein nia padraun de kualidade ne’ebé
determinadu sei responsabiliza husi produtór no fornesedór kualker fini.
5.3. Sei hametin kapasidade husi laboratóriu koko fini governu nian hodi nune’e bele
responde ba demanda ne’ebé iha kona ba atendimentu koko fini, inklui teste no
monitorizasaun fini GMO.
5.4. Sei enkoraja setór privadu ho ONG sira hodi estabelese no halo serbisu hanesan
inspesaun ba to’os no iha laboratóriu fini nian hodi garante fini nia kualidade.
5.4.1. Ba organizasaun privadu no ONG sira ne’ebé hakarak atu fornese testu ba
kualidade fini no garante kona-ba atendimentu ne’ebé iha tenke hetan
________________________
Polítika Fini Nasionál
Pájina 12 husi 29autorizasaun husi autoridade fini nasionál tuir méius ne’ebé determinadu.
5.4.2. Laboratóriu fini ne’ebé operadu husi organizasaun setór privadu ou ONG tenke
hetan akreditasaun husi orgaun autorizadu husi autoridade fini nasionál tuir
méius ne’ebé determinadu.
5.4.3. Governo sei fornese apóiu ne’ebé apropriadu, inklui treinamentu relevante ba
organizasaun setór privadu no ONG sira hodi estabelese laboratóriu koko fini
nian.
5.4.4. Autoridade fini nasionál sei foti medida ne’ebé nesesáriu hodi monitoriza
kualidade husi fasilidade laboratóriu no atendimentu ne’ebé fornese husi
organizasaun setór privadu no ONG sira.
5.5. Komersializasaun fini ne’ebé ho marka (sertifikadu no ida ne’ebé ho label loloos) tenke
tau label ne’ebé apropriadu ho informasaun hotu-hotu ne’ebé nesesáriu kona-ba típu no
naran varidade no espesifikasaun kualidade ne’ebé iha.
5.6. Tenke foti medida ne’ebé forte hodi garante disponibilidade fini kualidade aas no
kontrolla komersializasaun fini ne’ebé falsu ou laiha marka.
6. Distribuisaun no Komersializasaun Fini
Sistema kustu-efikás no efisiente ba distribuisaun no komersializasaun fini sei fó asesu
ne’ebé di’ak no tuir tempu loloos ba agrikultór sira kona-ba kualidade husi fini ne’ebé sira
presiza.
6.1. Sei foti medida hodi enkoraja no hametin kapasidade setór privadu iha
komersializasaun fini.
6.2. Komersializasaun fini ho marka espesífiku presiza rejista nia marka iha autoridade fini
nasionál tuir medida ne’ebé determinadu. Mezmu nune’e, rekerimentu ida ne’e la aplika
ba fini foun ou fini lokál ne’ebé fa’an husi agrikultór no grupu agrikultór ne’ebé laiha
marka espesífiku.
6.3. Aleinde ba organizasaun governu nian, ajénsia komersializasaun hotu-hotu ne’ebé fa’an
fini presiza hetan autorizasaun espesífiku husi autoridade fini nasionál tuir regulamentu
ne’ebé iha.
6.4. Fini hotu-hotu ne’ebé fa’an tenke tau informasaun ne’ebé adekuadu kona-ba típu ho
naran varidade, espesifikasaun kualidade, rísku ba pesti no moras wainhira kuda, no
kualker rekerimentu espesiál ruma kona ba produsaun no uza fini ne’e.
6.5. Sei laiha restrisaun ou limitasaun ba agrikultór sira-nia direitu atu rai, uza, reprodus,
troka ou fa’an fini husi sira-nia to’os ne’ebé laiha marka espesífiku.
6.6. Distribuisaun fini iha programa governu nian sei tuir prinsípiu merkadu nian no presu
ne’ebé justu.
6.7. Distribuisaun fini gratuitu no/ou kualker subsídiu relasionadu ho distribuisaun no
komersializasaun fini tenke regula ho didiak (no evita karik bele) so karik justifikadu ba
objetivu partikulár ho durasaun.
6.7.1. Distribuisaun no komersializasaun fini ne’ebé importante ba siguransa ai-han
nasionál bele subsídiu ba periódu tempu ne’ebé limitadu.
6.7.2. Bele fó subsídiu distribuisaun no komersializasaun fini ba area rurais ou area
ne’ebé laiha asesu ne’ebé nia komunidade mesak kiak deit no marjinalizadu.
6.7.3. Bele fó subsídiu ba distribuisaun no komersializasaun fini ne’ebé presiza atu
responde ba problema fini menus tanba failansu koileta ne’ebé kauza husi
________________________
Polítika Fini Nasionál
Pájina 13 husi 29dezastre naturais ou tanba kulker razaun.
6.7.4. Bele fó subsídiu ba komersializasaun fini husi ai-horis ne’ebé hetan ameasadu no
ai-horis ne’ebé la konta no ladún uza (NUS).
6.8. Autoridade fini nasionál sei aplika lisensa obrigatóriu ba varidade hotu-hotu ne’ebé
rejistradu no protezidu hodi salva interese públiku, espesialmente wainhira varidade
balun la distribui tuir kuantidade ne’ebé rekere no nia presu la normal tanba razaun
balun inklui menus kapasidade organizasaun atu monopoliza merkadu fini.
6.9. Sei foti medida atu proteze agrikultór sira husi lakon tanba uza fini ho kualidade ladi’ak
no/ou informasaun falsu ne’ebé fó hamutuk ho fini. Sei halo lei ida hodi fó kompensaun
ne’ebé adekuada ba agrikultór sira ne’ebé hasoru problema ida ne’e.
6.10. Sei dezenvolve mekanízmu ida no implementa para bele kanaliza lukru husi fini nian ba
Fundu Biodiversidade Nasionál, espesialmente ba fini ne’ebé dezenvolve uza ai-horis
varidade lokál.
7. Hametin Setór Fini Doméstiku
Presiza tebes setór fini doméstiku ne’ebé forte hodi bele sustenta produsaun, distribuisaun no
komersializasaun fini kualidade di’ak ba agrikultór sira. Ida ne’e sei kontribui ba atinji
auto-sufisiénsia fini ne’ebé orienta ba soberania fini nasionál no siguransa fini.
7.1. Governu sei garante katak setór privadu, ONG no agrikultór sira iha asesu ba fonte fini
ne’ebé lansa no rejista ai-horis varidade foun tuir tempu no kuantidade, ho presu ne’ebé
razoavél hodi fasilita sira atu produs kuantidade fini kualidade di’ak ne’ebé rekere.
7.2. Sei fó apóiu ba GKPF (Grupu Komunidade Produs Fini) hodi fasilita sira hamenus
kustu ba inspesaun to’os no teste laboratóriu ba produsaun fini sertifikadu.
7.3. Sei fó apóiu ba setór privadu, ONG no ajénsia sira seluk atu fasilita sira hodi estabelese
laboratóriu koko fini nian para atu fornese atendimentu hirak ne’e ho efisiente no iha
maneira ne’ebé efikás ba kustu.
7.4. Sei fó apóiu ba estabelesimentu infraestrutura merkadu lokál no indústria inklui
fasilidade ba prosesamentu fini, armazen ba rai fini no falun.
7.5. Sei fó apóiu ba harii kapasidade setór privadu, ONG no GKPF sira inklui treinamentu,
konselu tékniku, asesu ba informasaun, vizita interkámbiu /cross visit ba esperiénsia
aprendizajen no seluk tan ne’ebé apropriadu.
7.6. Sei fornese no promove asesu ba kréditu finanséiru ho funan ki’ik, empresta laiha funan
para bele promove estabelesimentu empreza fini nian.
7.7. Sei fó konsesaun taxa ba promosaun empreza fini doméstiku, partikularmente iha
importasaun ekipamentu no materiais ne’ebé relevante no prosedimentu ba serbisu
laboratóriu, prosesamentu, armazenamentu no falun.
7.8. Sei fó prioridade ba agrikultór no instituisaun agrikultór sira nian (grupu, asosiasaun ou
kooperativa) ba kualker apóiu hodi hametin setór fini doméstiku.
8. Importa no Esporta Fini Kualidade Diak
Timor-Leste presiza importa fini hodi responde ba problema fini menus no mos ba fini ne’ebé
seidauk bele atu produs iha rai laran tanba razaun tékniku ou razaun sira seluk. Nasaun ida
ne’e mos presiza halo diversifikasaun opsaun ba fini ne’ebé disponível ba agrikultór sira hodi
hadi’ak produsaun jerál agríkula no siguransa ai-han. Nune’e mos, sai nasaun insular (negara
kapulauan) ne’ebé ho kondisaun agro-klimátiku oioin, izolamentu naturais no rísku ne’ebé
________________________
Polítika Fini Nasionál
Pájina 14 husi 29relativamente menus husi estragus pesti ho insekta hanesan area foun ne’ebé muda dadaun ba
agrikultura permanente, Timor-Leste iha potensialidade ne’ebé di’ak atu produs fini hodi
esporta ba rejiaun. Timor-Leste mos iha ambiente agríkula oioin (zona agro-ekolójiku) ne’ebé
reflekta zona husi nasaun seluk iha rejiaun laran no iha potensialidade atu utiliza forsa serbisu
joven sira hodi dezenvolve empreza esportasaun fini ne’ebé kompetitivu.
8.1. Importa fini husi nasaun seluk sei permite deit ba reprodusaun, komersializasaun,
peskiza no/ou ba objetivu espesífiku sira seluk, ho objetivu prinsipál atu responde ba
fini nasionál ne’ebé menus no nesesidade ba varidade ai-horis espesífiku ne’ebé
importante ba ai-han no agrikultura iha nasaun laran.
8.2. Sei regula makaas fini hotu-hotu ne’ebé importa no nia komersializasaun iha
Timor-Leste hodi garante katak laiha impaktu ne’ebé aat ba produsaun agríkula,
ambiente, saúe no bio-siguransa no mos ba sosiál, relijiaun, kultura no valór.
8.3. Fini ne’ebé importa tenke kumpri mos ba kualker Polítika Esportasaun no Importasaun
Nasionál ne’ebé agora dadaun iha ou ne’ebé sei formula iha tempu oin mai.
8.4. Fini ne’ebé importa husi pesoál ou ajénsia para atu fa’an ho/ou halo reprodusaun tenke
tuir kondisaun mínimu tuir mai.
8.4.1. Pesoál ou ajénsia ne’ebé importa fini tenke hetan lisensa importasaun fini husi
ai-horis ou varidade espesífiku, so ba instituisaun governu nian deit mak lae.
8.4.2. Fini husi típu ai-horis ou varidade ne’ebé importa tenke tuir kritériu rejistru
ne’ebé determinadu.
8.4.3. Fini ne’ebé importa mai Timor-Leste tenke tuir padraun de kualidade mínimu fini
nian ne’ebé haree husi pureza jenétiku no fíziku, jerminasaun, forte no saudável
hanesan ida ne’ebé determinadu.
8.4.4. Para atu hetan autorizasaun ba importasaun maka pesoál ou ajénsia ne’ebé
importa presiza aprezenta sertifikadu fitosanitáriu husi fonte fini para bele halo
tuir regulamentu quarentena nian.
8.5. Prosedimentu quarentena ne’ebé válidu, no kualker medida ho prosedimentu adisionál
tenke implementa ho fírmi hodi bele prevene pesti ezótiku, moras ho du’ut ne’ebé tama
mai Timor-Leste para bele salvaguarda produsaun agríkula iha nasaun ida ne’e nia
laran.
8.5.1. Quarentena sei halo inspesaun iha portu de entrada. Ida ne’e inklui prosedimentu
quarentena oioin hanesan inspesaun vizuál, fumigasaun/fungu, testu laboratóriu,
no testu moris. Ba objetivu husi inspesaun ida ne’e, maka sei foti sample no
depois halo testu hamutuk.
8.5.2. Fini ai-horis orijinál (parte vegetativa, tissue culture no seluk tan), isin (umbi) no
musan ne’ebé fasil atu aat lalais sei hatama liu husi postu-entrada quarentena
nian.
8.6. Fini ne’ebé importa ba objetivu peskiza, treinamentu, akadémiku no ba reprodusaun
(breeding) sei fasilita liu husi aprovasaun Autoridade Fini Nasionál tuir medida ne’ebé
determinadu, no la presiza hetan lisensa importasaun maibe tenke prense kondisaun de
rejistru.
8.7. Pesoál ou ajénsia hotu-hotu ne’ebé importa fini sei submete sample husi fini ne’ebé
importa ba autoridade relevante iha MAP ho informasaun kona-ba típu ho naran, fonte
varidade no objetivu husi importasaun. Materiais ou informasaun hirak ne’e sei haruka
ba Banku Gene Nasionál wainhira estabelese ona.
8.8. Governu sei foti medida ho asaun nesesáriu hodi identifika típu ho varidade ai-horis
________________________
Polítika Fini Nasionál
Pájina 15 husi 298.9.
8.10.
8.11.
8.12.
ne’ebé iha vantajen komparativu tékniku no ekonómiku ba produsaun fini ne’ebé
orienta ba merkadu esportasaun.
Sei enkoraja no fó apóiu ba setór privadu, inklui Grupu ho Kooperativa Agrikultór
ne’ebé mai husi ou rejista iha Timor-Leste atu bele produs fini ba esportasaun no
estabelese empreza esportasaun fini.
Sei la autoriza kompaña fini estranjéiru atu independentemente hetan rai no produs fini
ba esportasaun. No entantu, bele permite kompaña hirak ne’e atu estabelese negósiu
konjunta ba fini esportasaun wainhira deside husi governu.
8.10.1. Autorizasaun atu estabelese negósiu konjunta fini esportasaun sei regula iha
polítika no lei investimentu estranjéiru Timor-Leste nian. Tanba ne’e duni, sei fó
konsiderasaun espesiál ba investidór nasionál atu bele investe makaas no
partisipa iha foti desizaun kona-ba negósiu konjunta fini esportasaun.
8.10.2. Produsaun fini ne’ebé atu esporta prinsipalmente sei halo liu husi kontratu ho
agrikultór no mos GKPF.
Sei regula fini ne’ebé esporta para atu proteze no hametin negósiu fini esportasaun
ne’ebé mosu no iha tempu hanesan atu salvaguarda siguransa fini iha Timor-Leste.
8.11.1. Sei mantein kualidade fini ne’ebé produs ba esportasaun ho nível aas tuir normas
internasionál nian.
8.11.2.Sei regula fini ne’ebé esporta hodi garante katak kualker asaun ou atividade
ne’ebé halo sei la fó ameasa ba siguransa fini iha Timor-Leste
Sei estabelese fasilidade koko no sertifikasaun fini ne’ebé atu esporta iha Timor-Leste
tuir normas no rekerimentu internasionál nian.
9. Implementasaun, Koordenasaun no Monitorizasaun Polítika Fini
Aranjamentu instituisaun no rekursu ne’ebé adekuadu fundamental tebes ba implementasaun
no Monitorizasaun Polítika Fini Nasionál.
9.1. Atu rekoñese komplexidade husi setór fini no típu fini oioin inklui parseiru barak
ne’ebé involve, maka sei estabelese Konsellu Fini nasionál (KFN) ida hanesan
autoridade fini nasionál ne’ebé independente no autoriza direta husi Ministro da
Agricultura e Pescas hodi koordena no superviziona implementasaun Polítika Fini
Nasionál.
9.2. Konsellu ne’e sei funsiona hanesan instituisaun aas husi setór fini nasionál no sei serví
hanesan orgaun konsultivu ida hodi bele fó konselu nesesáriu no orientasaun ba
governo kona ba asuntu hotu-hotu ne’ebé relasionadu ho implementasaun Polítika Fini
Nasionál no lejislasaun ho regulamentu ne’ebé iha, no mos fó apóiu ba planeamentu no
dezenvolvimentu fini nasionál.
9.3. Konsellu ne’e sei kompostu husi reprezentante husi parseiru hotu-hotu ne’ebé relevante
husi setór fini nasionál ne’ebé kompostu husi Membru nain 15 tuir mai:
9.3.1. Ministro, Ministério da Agricultura e Pescas
-
Prezidente
9.3.2. Director Geral, Ministério da Agricultura e Pescas
-
Membru
9.3.3. Director Nacionál de Pesquisa e Serviços Especializados, MAP
-
Membru
9.3.4. Director Nacionál de Apóio Desenvolvimento Comunidade Agricola, MAP -
Membru
________________________
Polítika Fini Nasionál
Pájina 16 husi 299.3.5. Director Nacionál de Floresta, MAP
- Membru
9.3.6. Director Nacionál de Quarentena & Biosigurança, MAP
-
Membru
9.3.7. Reprezentante husi Director Distritu, MAP 1
- Membru
9.3.8. Reprezentante husi instituisaun akadémiku (Peritu Fini)
-
Membru
9.3.9. Reprezentante husi produtór fini privadu no emprezáriu -1
-
Membru
9.3.10. Reprezentante husi ONG sira ne’ebé serbisu hamutuk iha setór agrikultura -
Membru
9.3.11. Reprezentante husi organizasaun relijioza lokál
-
Membru
9.3.12. Reprezentante husi GKPF (2, maizumenus feto nain ida)
-
Membru
9.3.13. Reprezentante husi Grupu/Asosiasaun Agrikultór (feto nain 1)
-
Membru
9.3.14. Director Nacionál da Agricultura e Horticultura, MAP
Sekretáriu
Membru
9.4. Konsellu ne’e sei dezenvolve matadalan separadu ho kritériu no regulamentu ne’ebé
defini klaru ba selesaun reprezentante husi instituisaun akadémiku (9.3.8), produtór fini
privadu no emprezáriu (9.3.9), ONG sira ne’ebé serbisu iha setór agrikultura (9.3.10),
organizasaun relijioza lokál (9.3.11), Grupu Agrikultór Habarak Fini (9.3.12), no
Grupu/Asosiasaun Agrikultór (9.3.13). Aprovasaun final ba membru hirak ne’e sei halo
liu husi desizaun maioria husi membru hirak ne’ebé iha konsellu nia laran.
9.5. Konsellu iha direitu atu troka kompozisaun sem kompremete reprezentasaun ne’ebé
adekuadu husi parseiru relevante. Kualker mudansa ne’ebé halo sei fó sai hanesan
informasaun ba públiku.
9.6. Konsellu bele, wainhira apropriadu no nesesáriu atu konvida peritu relevante ho/ou
organizasaun husi rai seluk atu atende enkontru ne’ebé halo ou kualker okaziaun sira
seluk hanesan observadór para bele fó akonselamentu ou input ne’ebé presiza.
9.7. Konsellu sei enkontru regularmente no adopta prosesu foti desizaun demokrátiku iha
kada desizaun ne’ebé foti no governasaun ne’ebé efikás.
9.7.1. Konsellu ne’e sei enkontru maizumenus tinan ida dalarua iha kualker data, tempu
no fatin tuir ida ne’ebé sirkula husi prezidente de konsellu.
9.7.2. Prezénsia mínimu persentu 50 husi total membru konstitui ona ba kuorum válidu
iha enkontru ne’e.
9.7.3. Prezidente de konsellu mak sei lidera enkontru. Wainhira prezidente de konsellu
laiha maka enkontru ne’e bele lidera husi membru ne’ebé hatudu husi prezidente
de konsellu.
9.7.4. Desizaun enkontru sei pasa tuir maioria simples. Iha eventu ligasaun prezidente
de meja sei fó sai votus determinadu.
9.7.5. Membru hotu-hotu sei iha direitu ne’ebé hanesan ba vota no mos pudér atu hili
votu konfidensiál.
9.7.6. Desizaun husi enkontru ne’e sei hakerek no depois sirkula ba membru ho
parseiru hotu-hotu tuir ida ne’ebé deside iha enkontru laran.
9.7.7. Prosedimentu seluk ne’ebé relasionadu ho enkontru no operasaun konsellu nian
sei determina husi konsellu.
________________________
Polítika Fini Nasionál
Pájina 17 husi 299.8. Konsellu ne’e iha funsaun, dever no pudér hanesan tuir mai:
9.8.1. Fó konselu ba governo kona-ba formulasaun, implementasaun no revizaun
periódiku ba Polítika Fini Nasionál, nomos dezenvolve estratéjia no programa
hodi hametin sistema fini nasionál.
9.8.2. Fasilita ligasaun no koordenasaun ne’ebé efikás entre governo ho ajénsia setór
privadu inklui grupu ho kooperativa agrikultór kona-ba dezenvolvimentu
saudavél indústria fini doméstiku para bele fasilita produsaun no distribuisaun
fini kualidade diak.
9.8.3. Estabelese mekanízmu institusionais no prosedimentu operasaun para bele hetan
aprovasaun, lansamentu no rejistru fini ai-horis varidade foun; fó direitu IPR
(Direitu Propriedade Intelektuál) ba produtór; determina no konfirma padraun de
kualidade fini no prosedimentu sertifikasaun fini no organiza produsaun típu fini
oioin ba Timor-Leste.
9.8.4. Fasilita formulasaun no implementasaun lejislasaun no prosedimentu ba rejistru,
produsaun no komersializasaun no mos kualidade fini ba esporta no importa iha
Timor-Leste.
9.8.5. Asiste governu hodi kria ambiente ne’ebé favoravél para atrai investimentu husi
setór privadu iha setór fini no ativumente fó apóiu no promove dezenvolvimentu
varidade, produsaun fini, komersializasaun no atividade seluk ne’ebé relasiona
ho indústria fini.
9.8.6. Fasilita no koordena hodi hetan orsamentu ne’ebé adekuadu no apóiu sira seluk
ba dezenvolve no hametin sistema fini nasionál.
9.8.7. Prepara forum ne’ebé efikás ba parseiru hotu-hotu, governu ho setór privadu
inklui grupu agrikultór ho kooperativa, hodi deskuti no efikasmente foka ba
asuntu ne’ebé relasionadu ho sistema fini iha Timor-Leste.
9.8.8. Hala’o ou kria estudu apropriadu ba asuntu prinsipál ne’ebé relasionadu ho
sistema fini Timor-Leste hodi bele fasilita akonselamentu ne’ebé fó ba governu.
9.8.9. Hala’o dever sira seluk ne’ebé presiza relasionadu ho dezenvolvimentu no
kresimentu sistema fini iha Timor-Leste.
9.9. Konsellu bele konstitui komisaun oioin para fasilita implementasaun polítika la’o di’ak
no atu garante produsaun, distribuisaun no komersializasaun fini kualidade di’ak ne’ebé
efisiente ba familia agrikultór iha Timor-Leste. Konsellu sei fó prioridade ba
estabelesimentu komisaun tuir mai, so karik deside tuir objetivu espesífiku ne’ebé
deklara:
9.9.1. Komisaun Aprovasaun, Lansamentu no Rejistru Varidade (KALRV) ho objetivu
prinsipál mak atu koordena prosesu aplikasaun dispozisaun legal ne’ebé asosiadu
ho aprovasaun, lansamentu no rejistru ai-horis varidade foun no lokál.
9.9.2. Komisaun Koordenasaun Planu Habarak Fini (KKPHF) ho objetivu prinsipál
mak atu halo planu no koordena kona-ba produsaun no distribuisaun fonte fini
(hanesan fini fundasaun) no fini sertifikadu bazéia ba avaliasaun ne’ebé halo ba
demanda fini iha nível distritu to’o nasionál.
9.9.3. Komisaun Regulasaun no Monitorizasaun Kualidade Fini (KRMKF) ho objetivu
prinsipál mak atu estabelese padraun de kualidade no estabelese mekanízmu hodi
regula kualidade no monitorizasaun ne’ebé apropriadu ba Timor-Leste.
9.9.4. Diretur Jeral MAP sei lidera komisaun hirak ne’e wainhira karik deside husi
konsellu.
9.9.5. Kompozisaun, funsaun, dever no pudér, ho prosedimentu hirak ne’ebé
________________________
Polítika Fini Nasionál
Pájina 18 husi 299.10.
9.11.
9.12.
9.13.
9.14.
relasionadu ho operasaun no enkontru husi komisaun hirak ne’e sei tuir ida
ne’ebé determina husi konsellu.
9.9.6. Komisaun hirak ne’e sei kompostu husi membru profesionál ne’ebé reprezenta
governu, universidade, setór privadu, agrikultór no organizasaun agrikultór no
ONG sira tuir ida ne’ebé aprovadu iha konsellu.
Konsellu bele estabelese hanesan Orgaun Autentikasaun Fini ne’ebé apropriadu ho
objetivu atu exekuta desizaun polítika no implementa lejislasaun fini, regulamentu no
matadalan no mos funsionamentu hanesan sekretariadu ba KFN. Funsaun husi Corpo
Autentikasaun Fini (Seed Authentication Body) sei delega ba’a Direcção Nacionál da
Agricultura e Horticultura (DNAH) so karik deside husi Konsellu ou MAP wainhira
Corpo Autentikasaun Fini separadu laiha.
9.10.1.Sei estabelese no halo ajustamentu wainhira presiza ba Departementu Sentrál
Sertifikasaun Fini (DSSF) ho Laboratóriu Sentrál Koko Fini (LSKF) ho estrutura
atuál iha Direcção Nacionál da Agricultura e Horticultura ho objetivu primáriu
mak atu hala’o nia funsaun, dever no pudér ne’ebé relasionadu ho produsaun,
distribuisaun no komersializasaun fini kualidade diak; so karik deside husi
Konsellu.
9.10.2. Funsaun, dever, pudér ho prosedimentu hirak ne’ebé relasionadu ho operasaun
no enkontru husi orgaun fini governo nian hirak ne’e sei tuir ida ne’ebé
determina iha konsellu.
Konsellu sei propoin medida institusionais ne’ebé legal no apropriadu ba
rekoñesementu no rejistru Grupu Agrikultór, Komisaun ho Kooperativa hirak ne’ebé
involve iha no/ou forma atu involve iha negósiu fini (produsaun, distribuisaun no
komersializasaun fini).
Konsellu sei fó akonselamentu ba Governu Timor-Leste atu partisipa iha tratadu
rejionál no internasionál, konvensaun, organizasaun, rede no foti inisiativa seluk ne’ebé
relasionadu ho fini no rekursu jenétiku ai-horis para atu hametin no fó benefísiu ba setór
fini doméstiku tuir konvensaun nasionál ne’ebé estabelesidu ba kualker membru.
Konsellu sei foti medida nesesáriu hodi hametin kapasidade setór fini doméstiku,
partikularmente iha treinamentu ba rekursu umanu no estabelese estrutura ne’ebé
nesesáriu.
Konsellu sei regularmente halo monitorizasaun no revizaun ba progresu iha
implementasaun Polítika Fini Nasionál no propoin alterasaun ba dispozisaun polítika
ne’ebé nesesáriu no apropriadu.
Aneksu 1: Kuadru Institusionál ba’a Implementasaun Polítika Fini Nasionál iha Timor Leste Konsellu Fini Nasionál (KFN)
Prezidente: Ministru, MAP Komisaun KFN
Diresaun Nasionál Agrikultura no Hortikultura (DNAH)
Diretur Nasionál, MAP Komisaun Regulasaun
Aneksu 2: Glosáriu Termus no Akrónimu sira ne’ebé uza iha Polítika Fini
Nasionál
1. Zona agro-ekolójiku: Zona Agro-Ekolójiku refere ba unidade mapa rekursu rai nian, defini iha térmus kona-ba klíma, forma rai no rai, no/ou rai nia kobertura, no iha potensialidade no limitasaun espesífiku kona-ba rai no nia uzu. Zona agro-klimátiku partikulár iha forma rai ne’ebé hanesan, rai nia uzu, vejetasaun no kondisaun klíma.
2. Bio-seguransa: Bio-siguransa refere ba pakote sasukat preventivu ne’ebé dezeñadu atu hamenus rísku transmisaun moras infesiozu, pesti quarantena, espésie alien invazivu, organízmu modifikadu sira ne’ebé moris no sira seluk ne’ebé hatudu ameasa ba ema, animál, ai-horis no ambiente jerál.
3. Breeder seed: Breeder seed hanesan fini ne’ebé hetan husi jerasaun fini prinsipál ne’ebé hili liu husi supervizaun direta husi breeder/kriadór sira ba varidade ai-horis partikulár. Ida ne’e kontrolla diretamente husi orgaun ne’ebé produs fini ne’e ou instituisaun ne’ebé fó apóiu ba breeder sira atu halo produsaun inísiu ou repete ba fini fundasaun.
4. CBD - Convention on Biological Diversity ou Konvensaun kona-ba Diversidade Biolójiku hanesan konvensaun internasionál ne’ebé estabelesidu iha ONU nia okos no hahu válidu iha dia 29 de Dezembru 1993 hodi fornese mekanízmu regulamentu internasionál ba
konservasaun no uzu sustentabilidade ba diversidade jenétiku. Timor-Leste sai hanesan parte ida husi Konvensaun ida ne’e iha dia 8 de Janeiru 2007.
5. Fini sertifikadu: Fini sertifikadu produs husi multiplikasaun fini fundasaun (foundation seed) ne’ebé tuir medida kontrollu kualidade ne’ebé defini ho diak, involve inspesaun fini iha faze oioin husi produsaun.
6. CGIAR - Consultative Group on International Agricultural Research ou Grupu Konsultativu ba Peskiza Agrikula Internasionál – konsórsiu husi nasaun 58, fundasaun privadu no organizasaun internasionál ne’ebé fó apóiu ba sentru peskiza agrikultura internasionál 15 iha mundu tomak, inklui IRRI iha Filipina kona ba hare no CIMMYT iha México kona ba batar ho trigu.
7. CSCQRD: Central Seed Certification and Quality Regulation Department ou Departementu Sentrál Sertifikasaun Fini no Regulasaun Kualidade.
8. Community Seeds Bank ou Banku Fini Komunidade/CSB: Banku Fini Komunidade núdar sistema komunidade nian kona ba konservasaun no troka fini entre agrikultór sira iha komunidade agrikultór sira-nia le’et. Fini ne’ebé disponível iha komunidade nia le’et rekolla husi agrikultór sira e depois haloot iha fatin sentrál uza koñesementu lokál, no métodu ho prátika. Banku Fini Komunidade maneija husi komunidade agrikultór sira rasik no fornese
hanesan méius ida ba siguransa fini iha komunidade lokál.
9. CSPG - Community Seed Production Group ou Grupu Komunidade Produs Fini hanesan grupu ne’ebé estabelese husi MAP, ONG ka komunidade rasik ne’ebé involve iha produsaun fini ou materiais kuda inklui fini husi varidade ai-han prinsipál ne’ebé lansa ofisialmente hanesan (hare, batar, fehuk midar, ai-farina no fore-rai), no sira fa’an ho troka sira-nia fini ba malu informalmente ne’ebé la uza kualker marka komersializasaun.
10. CSTL ho RSTL - Central Seed Testing Laboratory ho Regional Seeds Testing Laboratory ou Laboratóriu Sentrál Koko Fini ho Laboratóriu Rejionál Koko Fini
11. Setór Fini Doméstiku: Autór hotu-hotu husi governo no setór privadu, inklui grupu agrikultór ho organizasaun, no mos Grupu Agrikultór Produs Fini ne’ebé involve iha departementu, produsaun, garante kualidade no komersializasaun fini iha Timor-Leste ne’ebé konstitui iha setór fini doméstiku.
12. Konservasaun Ex-situ: Konservasaun Ex-situ ba rekursu jenétiku ai-horis refere ba konservasaun ne’ebé halo fora husi fini nia habitat/fatin loloos, por ezemplu iha banku gene.
13. Soberania ai-han: Soberania ai-han hanesan direitu ema nian ba ai-han ne’ebé saudavél no kulturamente apropriadu ne’ebé produs liu husi méiu ekolojikamente no métodu
sustentabilidade, no sira-nia direitu atu defini sira-nia ai-han rasik no sira-nia sistema agrikultura.
14. Fini Fundasaun: Fini fundasaun hetan husi reprodusaun breeder seed ne’ebé kumpri ou halo tuir rekerimentu hotu-hotu no padraun ne’ebé rekere ba varidade ai-horis oioin ne’ebé la
hanesan.
15. GDP = Gross Domestic Product ou Produtu Doméstiku Bruto ne’ebé hanesan indikadór ida atu sukat kresimentu ekonómiku iha rai laran.
16. Germplasm/Mikróbiu plasma: Mikróbiu plasma ai-horis refere ba fini ou materiais jenétiku sira seluk husi ai-horis ne’ebé mak bele habarak. Ida ne’e hanesan koleksaun pakote rekursu jenétiku ida ba varidade ai-horis ida.
17. GMO - Genetically modified organism ou Organízmu ne’ebé Jenetikamente
Modifikadu refere ba organízmu ne’ebé nia materiais jenétiku hetan ona mudansa uza tékniku enjinaria jenétiku. Fini GMO produs husi fini orijinál ne’ebé nia jenétiku hetan ona mudansa ou produs husi ai-horis varidade GMO.
18. GURTS - Genetic Use of Restriction Technologies ou Uzu Jenétiku Husi Restrisaun Teknolojia refere ba prosesu enjinaria jenétiku ne’ebé produs fini ne’ebé estereis/steril ne’ebé labele kuda iha epoka tutuir malu. Fini ne’ebé produs uza GURTS mos baibain ema hanaran “terminator seed” ou “fini suisídiu/oho aan”
19. Fini Hybrida – Fini jerasaun primeiru (ne’ebé mos hanaran F1) hetan husi prosesu hakaben liña ou varidade ai-horis oin rua ne’ebé diferente. Fini hybrida baibain fó produsaun aas liu fini ne’ebé la’os hybrida tanba heterosis. Fini ne’ebé hetan husi kuda fini hybrida la hanesan ho fonte fini hybrida no produs menus tanba mosu segregasaun iha jerasaun tuir fali.
20. Sistema Fini Informal: Ida núdar sistema informal ida ne’ebé agrikultór sira ho grupu agrikultór ou kualker grupu ne’ebé produs fini ai-horis ba sira-nia rekerimentu rasik no imediatamente troka ou fa’an informalmente ba sira-nia viziñu ou ema seluk iha area ne’ebé sira hela ba. Asaun no prosedimentu ne’ebé involve iha setór informal jeralmente la regula husi governo.
21. Konservasaun In-situ: Konservasaun In-situ ba rekursu jenétiku ai-horis refere ba konservasaun ne’ebé halo iha fini nia habitat rasik ou iha fatin ne’ebé fini kuda ba no dezenvolve ona karaterístiku úniku, por exemplu iha agrikultór sira-nia to’os.
22. IPR – Intellectual Property Right/Direitu Propriedade Intelektuál hanesan direitu ne’ebé
hetan ba propriedade ne’ebé kria husi esforsu intelektuál individu ida nian. Fó direitu ba breeder atu dezenvolve ai-horis varidade foun hanesan forma ida husi IPR.
23. MAP – Ministério da Agricultura e Pescas
24. MATs – Mutually Agreed Term ou Térmu Akordu Mutuamente hanesan provizaun kontratu ne’ebé prepara husi CBD/Konvensaun kona ba Diversidade Biolójiku ba nasaun rua hodi bele fahe rekursu jenétiku ne’ebé hanesan parte husi CBD, no fornese baze legal ba fornesedór no utilizadór rekursu jenétiku hodi bele fahe benefísiu.
25. National Bio-Diversity Fund ou Fundus Bio-Diversidade Nasionál hanesan fundu ne’ebé estabelese iha nível nasionál ho objetivu atu fó apóiu ba konserva no uzu sustentável rekursu jenétiku ai-horis.
26. National Gene Bank ou Banku Gene Nasionál hanesan estrutura husi armazenamentu fíziku ho fasilidade no prosedimentu kona ba armazenamentu fini ho siguru ba tempu naruk iha fatin ne’ebé nia temperatura ho umidade kontrolladu. Ida ne’e nia funsaun hanesan bio-respiratóriu ba mikróbiu plasma ne’ebé disponível iha teritóriu laran no mos funsiona hanesan mekanízmu ida ba konservasaun ex situ husi rekursu jenétiku.
27. National legislation ou Lejislasaun nasionál hanesan lei nasionál, orientasaun no regulamentu ne’ebé promulga husi konsellu.
28. NDUS - Novelty, Distinctness, Uniformity, Stability ou Novidade, Distinsaun,
Uniformidade, Estabilidade hanesan kritériu ne’ebé uza hodi identifika no rejistru varidade ai-horis foun ne’ebé dezenvolve iha rai laran.
29. ONG – Organizasaun Non-Govermentais
30. NSC – National Seed Council ou Konsellu Fini Nasionál
31. NSPWG – National Seeds Policy Working Group ou Ekipa Serbisu Polítika Fini Nasionál hanesan ekipa multi-parseria ne’ebé noméia husi MAP atu serbisu hamutuk ho Asesor Internasionál kona ba Polítika Fini hodi halo esbosu kona ba Polítika Fini Nasionál.
32. NUS – Neglected and Underutilized Species ou Espesies Ne’ebé Neglensiada ou Ladún Uza hanesan espesies ai-horis ne’ebé la’os prioridade iha peskiza agríkula nasionál no iha programa dezenvolvimentu no dalabarak sosialmente konsidera hanesan ai-han ne’ebé inferior/ki’ik mezmu nia valor nutrisaun ho kulturais aas.
33. Pre-informed consent ou Konsentimentu Pre-Informadu hanesan mekanízmu legal kona ba aprovasaun ne’ebé fó husi rekursu jenétiku ai-horis nia nain ba utilizadór kualker rekursu jenétiku ai-horis ho koñesementu makaas kona ba uzu no objetivu husi rekursu jenétiku hirak
ne’e ba fornesedór.
34. PPB: participatory plant breeding ou kriasaun ai-horis partisipatóriu hanesan prosesu kria ai-horis ne’ebé involve agrikultór ho familia agrikultór no parseiru relevante sira seluk iha faze hotu-hotu dezenvolvimentu varidade ai-horis foun. Varidade ai-horis ne’ebé dezenvolve liu husi PPB kuaze adapta makaas ho agrikultór sira-nia kondisaun.
35. Setór Privadu: Setór privadu iha negósiu fini refere ba individu, empreza privadu no kompaña ne’ebé involve iha dezenvolvimentu, produsaun no komersializasaun fini ai-horis.
36. PVS: participatory variety selection ou selesaun varidade partisipatóriu hanesan prosesu partisipatóriu iha selesaun ai-horis varidade foun husi agrikultór sira liu husi kolaborasaun ho peskizadór no estensionista sira. Ida ne’e fó asesu ne’ebé luan liu tan ba agrikultór sira hodi hili ai-horis varidade foun ba sira-nia aan rasik no mos ba komunidade agrikultór.
37. Soberania Fini: Soberania fini inklui direitu agrikultór sira-nian atu rai, produs, reprodus, troka, fa’an no hakiak fini ne’ebé sustentável ba sira-nia prátika no ambiente to’os, no nesesáriu ba sira atu produs ai-han ne’ebé sira hili no responde ba sira-nia nesesidade sósio-kulturál.
38. SoL: Seeds of Life hanesan programa ne’ebé hahu iha Timor-Leste iha tinan 2000 husi Australian Council for International Agricultural Research (ACIAR) no depois hetan apóiu
husi AusAID ho Ministério da Agricultura e Pescas (MAP) atu hadi’a siguransa ai-han liu
husi hadi’a rezultadu produsaun ai-han prinsipál.
39. SPFAs/AAPF: Asosiasaun Agrikultór Produs Fini hanesan Grupu Agrikultór Produs Fini ne’ebé rejista formalmente iha MAP distritu hodi produs fini ho label loloos tuir regras produsaun fini determinadu hodi garante fini nia kualidade.
40. SQRMC/KRKFM - Komisaun Regulasaun Kualidade Fini no Monitorizasaun
41. Sistema sui generis: Sui generis literamente iha lian Latin signifika katak “husi típu rasik” no refere ba mekanízmu legal ne’ebé halo husi nasaun ida tuir kontestu lokál no nesesidade para atu fó direitu propriedade intelektuál hodi kria inovadór. Sistema sui generis relasionadu
ho direitu propriedade intelektuál ba ai-horis varidade foun bele halo ladún forte kompara ho paten no sistema UPOV.
42. Terminadór Fini: Hanesan fini ai-horis ne’ebé produs uza Uzu Jenétiku Husi Restrisaun Teknolojia (GURTS) ne’ebé hanesan fini esterie/steril ne’ebé labele kuda iha epoka tutuir malu.
43. Sistema jerasaun tolu husi produsaun fini: Hanesan sistema produsaun fini ne’ebé involve multiplikasaun fini husi breeder to’o fini fundasaun no husi fini fundasaun to’o fini sertifikadu ou fini ho label loloos. Fini breeder, fini fundasaun, no fini sertifikadu ou fini ho label loloos tolu ne’e reprezenta jerasaun tolu iha kadeia produsaun fini.
44. Ai-horis transjéniku: Ai-horis transjéniku hanesan ai-horis GMO ne’ebé kontem gene ida ou gene ne’ebé introduzidu artifisialmente uza tékniku enjinaria jenétiku, la’os ai-horis ne’ebé hetan liu husi prosesu moris natural. Gene ne’ebé introduzidu rekoñese hanesan (transgene) ne’ebé bele mai husi ai-horis sira seluk ou husi espesies ne’ebé kompletamente diferente.
45. Truthfully labeled seed ou Fini ho Label Loloos: Fini ho label loloos produs husi fini fundasaun ne’ebé la uza medida kontrolla kualidade formal. Kualidade husi fini depende liu
ba produtór fini nia fiar.
46. UPOV – International Convention for the Protection of New Varieties of Plant ou Konvensaun Internasionál kona ba Protesaun Ai-Horis Varidade Foun Plantasaun Nian hanesan konvensaun voluntáriu internasionál atu fó direitu propriedade intelektuál ba breeder/kriadór no regula produsaun ho komersializasaun fini ai-horis varidade foun.
47. VARRC – Variety Approval, Release and Registration Committee ou Komisaun Aprova,
Lansamentu no Rejistru Varidade.
48. VCU – Value for Cultivation ou valor ba kultivasaun no uza ai-horis varidade foun determinadu husi avalia benefísiu ne’ebé rezulta husi kontribuisaun varidade em térmus de produsaun, pós-koileta, kulináriu, komersializasaun no karaterístika seluk ne’ebé wainhira agrikultór sira uza. Ida ne’e uza hanesan kritériu atu hili varidade ai-horis ne’ebé diak liu tan.
49. Ai-horis fuik: Hanesan espesies ai-horis hotu-hotu ne’ebé hetan iha kondisaun fuik iha
sira-nia habitat naturais rasik ne’ebé sei iha relasaun ho ai-horis ne’ebé ita preserva ou kuda.
50. Espesies ai-horis fuik: Hanesan espesies ai-horis hotu-hotu ne’ebé hetan iha kondisaun fuik iha sira-nia habitat naturais rasik. Espesies hirak ne’e la preserva ou la kuda husi agrikultór sira.
Aneksu 3
Sistema Fini Nasionál Timor-Leste Nian ba Varidade Ne’ebé Lansa
Esbosu breve ida ne’e nia objetivu mak atu introdus no esplika lójika husi proposta kona ba Sistema Fini Nasionál ba Lansamentu Varidade (SFNLV) ne’ebé MAP-SoL ho reprezentante sira seluk kolabora hamutuk hodi estabelese iha Timor-Leste. Atividade relasionadu inklui demonstrasaun, selesaun partisipatóriu no estensaun varidade kualidade diak ho métodu kona ba armazenamentu ai-han no fini. SFNLV rekoñese katak fini ne’ebé agrikultór sira uza mai husi sistema fini tradisionál ne’ebé uza varidade lokál no métodu armazenamentu ai-han no fini tuir sistema tradisionál.
Objetivu global husi SFNLV inklui:
1. garante kuantidade fini ne’ebé sufisiente husi fini varidade kualidade diak (fini
musan no kain) husi ai-horis prinsipál (inklui fini rezerva para bele kuda fila-fali) atu bele disponível iha aldeia no Suco idaidak no mos iha agrikultór sira-nia liman iha tempu kuda, la haree ba iha ne’ebé no bainhira mak udan monu rai (" siguransa ai-han hahu ho siguransa fini”).
2. fasilita governo Timor-Leste atu poupa gastus ne’ebé makaas ba sosa, importa, armazenamentu no distribui fini importasaun no evita familia agrikultór sira atu labele gasta makaas ba fini ne’ebé sira kuda, ne’ebé dalaruma la adapta ho kondisaun iha Timor-Leste no dalaruma mos to’o tarde.
Komponente haat ne’ebé forma sistema fini nasionál ba lansamentu varidade (SFNLV)
mak:
1. Identifikasaun no dezenvolvimentu varidade ai-horis liu husi testu kontrolladu iha sentru peskiza no mos testu no demonstrasaun kikoan barak ne’ebé halo iha agrikultór sira-nia to’os oioin tuir kondisaun no prátika agrikultór sira-nian. Wainhira prova ona vantajen husi varidade ne’e maka sei lansa ofisialmente husi setór oioin iha Komisaun Aprovasaun, Lansamentu no Rejistru Varidade. Komponente ida ne’e mos responsabiliza kona ba produsaun “breeder seed/fini orijinál;” no "foundationseed/fini fundasaun” iha kuantidade uitoan. Peskiza hotu-hotu ne’ebé halo iha sentru peskiza no mos iha agrikultór sira-nia to’os hala’o husi staff treinadu no iha kapasidade husi Direcção Nacionál de Pesquisas e Serviços Especializados (DNPSE) MAP ho asisténsia husi SoL. MAP-SoL iha sentru peskiza rua ne’ebé lokalizadu iha area ho elevasaun badak mak Betano ho Loes, rua iha elevasaun aas mak Quinta Portugal iha Aileu no Urulefa iha Maubisse, sentru ida iha parte aas Baucau nian iha Darasula no fatin peskiza hare irigasaun iha Raimaten, Maliana. >350 testu no
demonstrasaun iha to’os mak halo tinan-tinan ne’ebé kobre zona agro-ekolójikal
hotu-hotu iha Timor-Leste.
2. Kontrolla no garante kualidade husi governu (MAP) hahu ho halo inspesaun no kontrolla didiak produsaun, prosesamentu, armazenamentu no distribuisaun “fini sertifikadu" ne’ebé produtór kontratadu sira kuda atu nune’e bele tuir etapa hotu-hotu iha sistema garante kualidade nia laran. Atividade hotu-hotu ne’ebé relasionadu ho prosesamentu fini hanesan (hamaran, táes fini/sortasi no hamoos),
testu, armazenamentu no enkaixamentu/falun fini iha armazen 6 ne’ebé harii iha
teritóriu laran agora dadaun toma konta ou hala’o husi staff MAP ne’ebé treinadu no iha kapasidade husi Departementu Fini iha Direcção Nacionál da Agricultura eHorticultura (DNAH) MAP nian ho apóiu husi SoL.
3. Jeneralizada empoderamentu komunidade agrikultór no engañamentu iha produsaun fini liu husi fasilita formasaun no apóiu Grupu Komunidade Produs Fini (GKPF) liu husi 1,000 ne’ebé bele produs rasik sira-nia fini, no armazenamentu iha fatin ne’ebé
________________________
metin atu nune’e ikus mai bele uza husi membru grupu no mos distribuisaun ba
sira-nia komunidade hanesan “fini komunidade" (la’os atu fa’an ho tau marka).
Estabelesimentu GKPF barak iha distritu idaidak agora dadaun hetan apóiu husi
parseiru oioin inklui MAP distritu, ONG internasionál, ONG lokál no Parseiru
Dezenvolvimentu MAP nian. Hirak ne’e hotu kolabora serbisu hamutuk ho Direcção Nacionál de Apóiu Dezenvolvimentu Comunitáriu Agrícula (DNADCA) MAP ho asisténsia makaas husi SoL. GKPF ne’ebé iha esperiénsia no kualifikadu bele rejistasira-nia aan/grupu hanesan produtór fini komersiál no forma Asosiasaun Agrikultór Produsaun Fini komersiál no mos komersializasaun hanesan ida ne’ebé determina husi MAP.
4. Rejistru produtór fini komersiál iha distritu idaidak inklui Asosiasaun Agrikultór Produs Fini (AAPF) ne’ebé kompostu husi grupu auto-inisiadu ho membru >25 no produtór fini setór privadu/individual. Hirak ne’e engaña iha eskala bo’ot ba
produsaun fini, prosesamentu, armazenamentu ho siguru no fa’an "fini ho label
loloos" ne’ebé iha kualidade diak ne’ebé tenke kuda tinan-tinan husi fini ne’ebé
fornese foun”fini fundasaun” ou “fini sertifikadu”. Kualidade husi fini ida ne’e
kontrolla no garante husi AAPF idaidak no produtór fini privadu ne’ebé rejistradu iha
sira-nia distritu no iha obrigasaun atu koko, “fó marka” (ho sira-nia marka úniku
rasik) no tau “label loloos” ba’a sira-nia produtu. AAPF idaidak ho produtór fini
komersiál típu seluk bele oferese sira-nia marka husi fini ho label loloos ho nakloke
iha merkadu ba MAP, ONG sira ou ba ema seluk ne’ebé hakarak sosa kuantidade fini
komersiál kualidade diak ho presu ne’ebé di’ak. Kada fini komersiál ne’ebé produtór
sira produs, prosesa, armazenamentu no marka ne’ebé fó inklui fini ho label loloos sei
verifika husi ofisiál MAP husi Departementu Fini nian iha distritu. Ida ne’e fó
informasaun ou sujestaun ba Director Distritu karik produtór fini komersiál hirak ne’e
sei mantein nafatin ho rekerimentu rejistru ne’ebé iha distritu. Kualker violasaun
intesionál ne’ebé mosu iha klasifikasaun fini ho “label loloos” sei rezulta iha
kanselamentu rejistru.
Atu hetan informasaun liu tan kona-ba programa MAP-SoL inklui peskiza hotu-hotu ne’ebé halo
iha tempu liu ba no levantamentu publikasaun bele vizita website SoL nian tuir mai:
FSG Media www.farmingstudygroup.blogspot.com and www.seedsoflifetimor.org/
________________________
Polítika Fini Nasionál

https://youtu.be/nPM_d8l5cVc