quarta-feira, 29 de janeiro de 2014

Estadu Tenke Konsidera CPD-RDTL Sai Inspirador Dez.Nasional


Reprezentante Sosiedade Sivil, Remigio Laka Vieira sujere ba estadu atu labele hanoin negative ba servisu membru CPD-RDTL nian, maibe tenke hare sira hanesan ajente ida ne’e sai inspirador ba dezenvolvementu nasional.

Laka ne’ebe durante ne’e involve aan iha luta hodi kombate kiak no mukit iha rai laran, hateten saida mak membru Conselhu Popular Demokratika Republika Demokratika de Timor-Leste (CPD-RDTL) halo durante ne’e (Same), estadu tenke iha hanoin pozitivu ba sira.

“Ita nia nia maluk sira CPD-RDTL ne’ebe halo iha Welalu-Same no mos ba iha Beaco inklui fatin sira seluk baa mi sosiedade sivil, ami hare sira nia atividade ne’e diak tebes no sai hanesan barometru ida,”  Reprezentante Sosiedade Sivil ne’e dehan, iha Parlamentu Nasional.

Tanba tuir nia, maske sira (CPD-RDTL) la hetan apoia husi governu maibe sira bele mobilize ema hodi halo natar no to’os iha Welalahu no ikus mai hetan rezultadu diak.

“Ne’ebe hau dehan, ema ne’ebe osan laiha nia valor bo’ot liu duke ema iha osan maibe la hasa’e produsaun no laiha valor,” Laka kritika.

Nia parte fo apresia ba servisu CPD-RDTL nian iha Welaluhu tanba maske sira osan limitadu maibe konsege halo natar ho to’os ne’ebe agora hetan produsaun sa’e maka’as.

“Hanesan mos ami, foin dadauk ami halo natar iha Suai inklui kolam ikan 22, ami osan laiha, maibe ikus mai hetan rezultadu diak no Sekretariu Estadu Peska ba panen tiha,” Laka dehan.

Tanba tuir nia, problema la’os tanba osan barak ka oituan maibe importante mak spiritu servisu ema nian.

Iha parte seluk Deputadu Aurelio Freitas Ribeiro apresia tanba kooperativa ne’e hetan rezultradu diak.

“Agora dadauk hau seidauk hatene lolos,depois sira koa tiha ne’e, nia produsaun ne’e to’o hira ne’e ita seidauk hatene,” Deputadu Ribeiro katak.

Nia dehan, kooperativa ida ne’e diak maibe diak liu tan ida-idak tenke fila ba sira nia knua mak halo politika ida ne’e, depois husu ba governu atu suporta.

Deputadu ne’e mos husu ba governu, atu halo kontratu ho CPD-RDTL sira atu nune’e sira nia kolen labele saugate deit.

Entretantu Administrador Interino Manufahi ,Adao Mendes informa katak,kooperativa CPD-RDTL halo iha Welaluhu koileta tiha ona.

“Sira nia haree ne’e foin lalais Administrador Sub-distritu Fatuberliu mak organiza ema hodi ba koileta no agora hotu tiha ona,” Administrador Mendes ne’e katak.

Nia dehan, oras ne’e dadauk CPD-RDTL fo fiar hela ba ema nain lima iha fatin ne’eba mak atu tau matan hela.

“Hodi hein ba oin atu halo nusa,fo ba ema kbi’it la’ek sira ga fa’an ba Ministeriu Komersiu ga ita hein deit,,” Administrador Mendes katak.

Fini Fehuk Ropa Kontentor Lima Dodok, FSG : Tenke Investiga

Diretor Farming Study Group (FSG), Remigio Laka Vieira, husu atu halo investigasaun ba fini fehuk ropa kontentor lima ne’ebe husik dodok deit iha Portu Dili.

Tanba tuir nia, ne’e gasta saugati deit osan povu nian, enkuantu povu balun desaraska kona ba fini nian.  “Presiza investiga klean, tanba ita labele hola fini mai depois dodok fali ,” Diretor FSG Remigio Laka sujere, via telephone.

Nia hateten, orsamentu ne’ebe mak  aloka ba Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) sosa fini hamutuk $3 milioens, fini balun sosa no fahe ona ba iha distritus.

Nia hateten,tipu fini ne’ebe mak sosa mak hanesan batar ,hare, kanko  no tomate no kompania Fini ba Moris ba kaer projetu ne’e.

Lolos ne’e nia dehan, governu la presiza ona sosa fini husi rai liur, tanba fini iha rai laran mos barak ona.

Iha sorin seluk membru Komisaun D (ekonomia no eezenvolvementu), Deputada Brigida Antonia Correia, rekonese no lamentavel tanba governu husik dodok deit fini kontentor lima ne’e.

“Hau sei lembra iha momentu ami halo diskusaun osan $3 milioens atu sosa  fini, maibe agora dadauk realidade ita hotu akompanha katak fini fehuk ropa ne’ebe mak sosa estraga iha kontentor lima,” Deputada ne’e preokupa.

Coreia hateten, tuir deskrisaun ne’ebe mak Komisaun D hetan husi MAP, katak total fini ne’ebe mak sira sosa hamutuk toneladas 170 ho montante $525,000.

Kona ba fini dodok iha Portu Dili ne’e, nia diskunfia karik tanba sistema birokrasia iha Alfandega atraza mak halo fini fehuk ropa kontentor lima ne’e husik to’o dodok deit.

Entretantu Deputada Virginia Ana Belo, sente triste tanba OJE 2013 nian ho montante $3 milioens hodi sosa fini no fini dodok deit iha Portu Dili.

“Ita mai iha Portu ne’eba sasan sira ne’e dodok no dois hotu tiha ona, ita la’o iha Portu nia oin horon nia iis loos, ita bele desmaia,” Deputada Ana Belo hateten.

Deputada ne’e, dehan fini la’os kontentor lima deit mak sai dodok, maibe kontentor barak tanba ne’e nia husu proposta OJE 2014 nian ne’ebe atu sosa tan fini, tenke haree didiak.

Membru PN Interese Liu Kargu

Membru PN Interese Liu Kargu
Senin, 27 Januari 2014 - 16:25:46 OTL | Posting Husi : Administrator | Kategoria: Politika - Le Dala: 70


DILI-Kordenador Organizasaun Naun Govermentais, Farming Studing Group, Remigio Laka Vieira hatete, durante nia observasaun ba debate orsamentu jeral  estadu 2014, membru parlamentu sira ko'alia  defende liu sira nia interese no poder duke ko'alia  lolo’os  saida maka akontese iha baze.
“Deputadu sira la konsege aktualiza no hato’o lolo’os  saida mak sira nia servisu durante ne’e. Ida ne’e hatudu katak sira iha interese privadu hanesan defende pozisaun poderes deit, la’os  iha intensaun uza kadeiras ne’e ba povu nia importansia,”Informa Remigio Laka Vieira, iha Parlamentu Nasionál, Sengunda (13/01).
Laka hatete, Kuandu deputadu sira iha inisiatif duni ba povu, sempre hatudu lolo’os  kazu aktual ba rezultadu saida mak sira hetan iha debate. Tenke hatete klaru rezultadu produsaun iha área hotu.
La’os  mai politiza fali iha parlamentu dehan produsaun ne’e a’as tiaona, maibe depois kalkula labele tama logika rasionál.
“Sira dehan produsaun foos  sa’e  too 200.000 toneladas iha tinan ida Liafuan ne’e kontráriu  ho realidade,”laka duvida.
Nia hatete, Tuir analiza, se ema ida han foos  loron ida dala tolu, iha tinan ida, povu Timor Leste persiza mak, 940.000  toneladas. Ne’e  liu metade. Sei liu metade, Timor bele esporta foos . Maibé Problema Timor sei depende importa foos  ida ne’e tenke buka nia solusaun.
Ho problema ne’e tuir laka hatudu katak informasaun ne’ebe fo sai husi membru parlamentu sira habeik públiku.
 “Ami husu atu hadi’a  atetude ne’e. fó prioridade ba uza kadera ne’e hodi bele fó benefisiu ba povu nia di’ak, keta buka hodi interese privadu hodi buka no hametin pozisaun iha parlamentu,” hatutan Laka. (ce2)


Artikel Seluk

segunda-feira, 13 de janeiro de 2014

Kamarada Secjer. Dr. Mari Alkatiri Nia Intervensaun iha Debate Orsamentu Jeral Estadu 2014

Kamarada Secjer. Dr. Mari Alkatiri
Nia Intervensaun iha Debate Orsamentu Jeral Estadu 2014

Senhor Primeiru Ministru, mundu tomak dala ida tan hakfodak ho ita nia kapasidade atu hapara dependensia politiká, hakat liu susar ida ke barak kura ita nia kanek no atu avansa ba konsolidasaun ba paz, etablidade no atu hakat liu ba dezenvolvimentu sustentadu I sustentavél.
Ita hakotu dekade ida tinan 10, iha ne’ebe ita moris hamutuk ho sidadaun internasionais mai husi rai bar-barak ita fahé malu ita nia rai no moris hamutuk ho ema sira ne’ebe ho kultura oi-oin mai iha ne’e atu ajuda ita atu hari ita nia estadu atu hari ita nia instituisoins, ita hakotu mos ita nia moris hamutuk institusionais entre ita nia estadu ho  instituisoins interNasionál balun, atu halao servisu hanesan inserve politiku I administrative.
 Ema barak fiar katak ho saida UNMIT nian (bainhira UNMIT husik hela ita), Timor Leste sei fila fali instablidade, ba konflitu, konflitu iha gabineti sira nia laran, I konflitu iha luron.
Iha rai laran nivél Nasionál ita nia forma foun atu halo politiká hetan saudasaun husi maioria boót liu populasaun tomak nian, iha ne’e o iha ne’eba, ita hare no rona lian barak ho perokupasoens, ho laran taridu oituan, ita bele koalia momos ladun kontenti , balun dehan katak ita atu oho demokrasia , balun mos dehan ita atu buka deit protoganismu individuál.
Hau husu sa demokrasia mak ida ne’e? Sa demokrasia mak bele konsege moris naruk bainhira promove nafatin fahé malu iskluzaun sociál, kultural, relizioza, I liliu ekonomika I politiká.
Ita bele duni simu katak ita halo demokrasia , bainhira ita troka Governu halo alternansia I la hetan alternativa, I kondisoins ita moris ohin loron, iha faze ida ke importante tebes ba ita atu afirma ita nia nasaun no ita atu hari ita nia estadu, ita simplestmente labele uja deit mikrofone radio nian no emisoras ekran telivizaun nian, ou lori povu mai luron siplesmente para atu hatudu ita nia politiká para ema rona ita nia lian. Nemak demokrasia? Ou demokrasia ba ita nia rain, maka atu buka dalan atu hotuhotu atu interven para servisu ida diak liu, efisiente liu, efikasia liu ba ita nia povu nia diak.
Saida mak ita halo atu interven iha prosesu tomak ho efikasia no efisiensia atu atinji ba objetivu ne’ebe ita nia luta ba independensia marka tiha ona, atu defende diak liu ita nia soberania, I atu premite loke dalan para ita bele hases an husi manipulasaun, ita labele esplora tan ita ida-idak nia ego, ita hakarak disiplina ita nia uja lorloron ba bens publiku, no kontribui agora kedas  atu redifini prosesu para ita nia rai, hanesan Saudozu NICOLAO LOBATO DEHAN TIHA ONA IHA TINAN 1978, ITA POVU IDA KE KIIK, MAS SABEMOS E PEDEMOS VERÇER, ITA HATENE ITA BELE ITA TENKI BRANI.
Relasiona ba konflitus ke bele fahé ita  ne’ebe anin boót husi tasi feto ho tasi mane lori ba ita nia rain, ita husik fila fali atu anin boót mai husi ita nia foho ho ita nia mota laran atu lori konflitu sira ne’e ba tasi seluk, ba luku iha asiono seluk.
Ba Senhor Primeiru Ministru, ita sala bainhira ita dehan katak, paz ne’e hanesan objetu ida ita atu sosa ou fa’an, sempre ke ita hanoin hanesan ne’e, ita koalia lolos hanesan ita hari fila fali dependensia foun, dependensia ida ke boót ba bebeik, bokur ba bebeik, maibé hanesan balaun ida nakonu ho be todan ba bebeik, la konsege lao ho vilosidade ne’ebe ita hakarak dala ruma para duni, ne’e ita provoka inatividade ne’e ita hases ema husi servisu, ne’e ita hari fila fali dependensia.
Ba sira ke dehan ita buka protoganismu individuál, bainhira ita deside atu halibur ita nia kapasidade ita nia kebiit, atu serve diak liu ita nia povu, ita husu protoganismu pesoal ida ne’e mak intervene iha prosesu ba buka konsensu nasionais, atu foti medidas importante , inkontraves atu hari estadu ou kuandu kontribui para atu foti medidas, iha estratezia atu estrutura no konsulida ita nia nasaun I atu hari ita nia estadu de direitu demokratiku  ita haluha tiha ona katak ita nia nasaun ida ke moris mai husi konflitu bar-barak.
Ita bolu nasaun maibé ne’e hanesan afirmasaun vontade koletiva ida seidauk sai realidade sosiu antropolizika pais ida ita dehan iha trauma barak reklama deit benefisiu iha ita nia eroi sira nia ruin nia leten, estadu ida ita sei hari nafatin atu buka solusoins atu responde ba espetativa povu no komonidade internasionál nian.
Fo hanoin fila fali katak ita iha povu ida vitima ba pobreza ida ke naruk tebtebes laos ita mak hari mai husi loron uluk kedas, pobreza indemika I sikular tanba ne’emak povu ida ne’ebe mak reklama lorloron ba justisa ba siguransa future ida diak liu future ida ba sira defia komesa oha iha loron pasadu, ba sira barak liu future ne’e deviaser hanesan rejultadu automatika ba rejultadu patria nian, ida ne’e devia signifika deit hetan direitu ba ema sira hotu ke luta diak liutan ba sira ke tanba razoens oi-oin sei moris hela husik ba kotuk  ema rihun ba rihun povu nia oan ke diak liu kef o vida ba ita nia independensia.
Senhor Prezidenti paramentu, Senhor Primeiru Ministru, Ilustri Deputadu I Menbrus do Governu, ita nia rai doben timor leste presiza atu hetan fila nia dalan no hetan nia sentidu ba  prosesu atu afirma  hanesan nasaun hanesan pais I hanesan estadu de direitu demokratiku.
Presija nune’e duni atu identifika dalan sira ne’e, atu hetan istrumentu para atu aselera prosesu de dezenvolvimento Nasionál, dezenvolvimentu hanesan Primeiru Ministru rasik hatete, dezenvolvimentu ida integradu ke global  atu halo tan progresu iha diferensia realidade ke la hanesan, realidade iha setores oi-oin, realidade sosiais politiká ekonomikas,hothotu dala ida deit.urjente tebes atu ita iha konsensias ba kontradisoens  ke sei moris I moris hela dadauk, entre ita nia hakarak konsolida nasaun I ita nia obrigasaun atu konsolida nasaun no ita hakarak atu konstroe ita nia estadu de direitu demokratiku. Ita hatene katak nasaun ne’ebe deit so bele moris I konsolida kuandu it abele hamate tribus ou etnias.
Formas ba ita atu hakat liu bele la hanesan depende ba natureza poder ida ke ita rasik hari  para atu halo jestaun ba kontradisaun sosiais politiká no mesmu ekonomika ita labele haksoit iha prosesu  istoriku ida ne’e, prosesu sociál umanu ba dezevolvimento, liliu atu labele ema husi atu impoin ba ita solusoins ou ita atu imista ka halo transladasoens  ba modelu dezenvolvimento, menus liu bainhira modelu sira ne’e aprezenta an ona hanesan modelu frankasadus depois tinan atus ba atus halo esperensia.
Senhor Primeiru Ministru, hau husu lisensa atu hatete dala ida tan, hau nia konviksaun ida, hau defende hau defende pontu defista ida ke, ekonomia ne’e siensia ida, hanesan siensia so bele hari lao ho diak hanesan ekonomia bainhira autoris sira para atu transforma realidade hatene asumi prinsipiu baziku ida simplest tebes, katak rekrusu sempre nunka too “recrusu são sempre escasu” nunka to’o iha pontu defista oi-oin , pontu devista ida ke ezije jestaun ida ke rasional ba rekrusu sira ne’e, tuir dalan ida ke atu bele halo produsaun ida ke kualidade ho efisiensia no rejultadu ba ita nia despeza ou investimentu, bainhira ita investe ita tenki halo produsaun ita tenki produs rejultadu, rejultadu ho kualidade no kuantidade ke ita nia matan mos bele hare I ita nia fuan mos bele sente, tenki lori fila fali benefisiu ekonomikus , sosiais finanseiru para todus pais no ba povu tomak. Ba buat sira ne’e hotu ita bolu kualidade ejekusaun do orsamentu I do planu de asaun annual, investimentu ida ne’ebe deit, iha area de edukasaun, iha saude, iha agrikultura, iha infrastrutura, ectr. Tenki respeita prinsipiu baze ida ne’e.
Fundamentus rasionais ba ejekusaun planu anual de asaun, planu ida ita hakerek iha orsamentu jeral de estadu mak ida ne’e duni, se prinsipiu ida ne’e ita la respeita ejekusaun orsamentu, laos ona ejekuasaun , laiha ona karakter de ejekusaun I manan fali depezismu I desbanzamentu, buat sira ne’e kuandu akontese  iha prazu badak ekonomia bele sae ou bokur, iha prazu mediu nia bubu, iha prazu naruk nia manas I nia rebenta.
Hau laran susar hau bele hatete tuir hau nia opinion katak Timor Leste tama ona iha situasaun ida ne’e, iha situasaun ida ke kresimentu ekonomiku  akontese duni iha sorin maibé iha sorin fali inflasaun sae ba bebeik I kualidade de vida ba maioria tun ba bebeik joven sira halai husi kampu (husu suku ou distritu) mai tama nakonu iha sidade liliu iha Dili halo kresimentu demografiku iha ita nia sosiedade sai injustentavel 45%, hanesan konsekuensa ba buat sira ne’e, ita hare dadauk jonas area rurais abandonado, produsaun iha kampu monu ba bebeik, distrusaun iha ita nia merkadu em particular merkadu de trabalho nas jonas urbanas ne’e realidade ida agrava ba bebeik , loron ba loron a’at  ba bebeik.
Ita asiste mos ita nia produtividade , ita nia kapasidade atu halo produsaun iha funsionariu publiku , iha azente estadu, iha trabalhadores hothotu tun ba bebeik, ita nia ekonomia fo ona sinal katak laiha kompetetiva ba kondisoens hanesan ne’e, I sei kontinua nafatin ita bele dehan it abele hetan lapsu ekonomia iha riku ida ke sei hahu maijomenus 2025.
Senhor Primeiru Ministru saida mak ita tenki halo, tuir hau nia hanoin ita tenki iha menus matan duke kabun kuandu ita hari ita nia orsamentu, I uja diak liu ita nia hanoin duke ita nia sentiment, ita tenki halo ita nia ekonomia sai kompetetiva liu, ne’e esforsu ida ke ita agora halo dadauk , ita tenki redus dependensia, dependensia ne’ebe relasaun ho  reseitas husi fontes nao renovaves husi rekrusu ke natureza rasik ke fo mai ita.
Ita tenki hanoin fila-fali ho seriedade ba kestaun ida investimentu publiku ho dezenvolvimentu seitor privadu, seitor privadu ida ke totalmente depende ba investimentu publiku agora ita tenki insentiva produsaun no mobilize seitores sira ne’ebe naturalmente patriotiku, veteranus I konbatentes luta libertasaun Nasionál, atu asumi dever Nasionál ida, atu kontinua partisipa iha prosesu libertasaun do povu, insentivus ba halao servisu, I laos subsidiu atu fohan deit, ba deskansa I halimar deit.
Orsamentu jeral estadu ne’e hanesan planu annual , diskrimina prizoins oin rua, reseitas ho dispeza, iha dalan reseitas nian I kuandu ita koalia konaba fundu konsulidadu ita iha reseitas domestika nao petrolifeiru iha reseita petrolifeiru, atu aumenta tan ba buat sira ne’e ita iha doasoens ho apoio I imprestimu, foti buat sira ne’e hotu hanesan baze it abele konklui ke prosesoins ba 2014 ke hatudu mai ita katak reseita domestika lato’o, la sufsiente atu selu deit salariu I bensimento funsaun publika I do azentes do estadu.
Razaun tolu mak justifika buat ida ne’e, embora ita la simu justifikasaun ida ne’e, razaun mak Primeiru ita nia funsaun publika bokur ba bebeik , boót ba bebeik, numeru aumenta ba bebeik, mais efisiensa, efikasia tun ba bebeik, segundu ita nia lei tributaria la halo tributasaun ida sufsiente, terseiru ita nia servisu kobransa de impostu iniefisiente, apatiku keta konflisi duni ba invanzaun fiscal.
Atu hadia no hakat liu obstaklu no situasaun sira ne’e hotu ita tenki komesa ho Primeiru revizaun ba ita nia lei tributaria , segundu resiklazen permanente ba funsioanriu publiku no ajente do estadu I sira nia kolokasaun ba distritu sub-distritu para atu perpara munisipiu zonas aseleradas dezenvolvimento ohin loron kuñese hanesan jonas sociál merkadu.
Relasiona ho kobransa de impostu taxa iventuais koimus, kuandu ita halo tiha revizaun ba lei tributaria maka ita tenki kontrata instituisaun interNasionál ida kompetenti para durante tinan lima halo jestaun ho administrasaun ba seitor particular ida ne’e I para atu aumenta reseita domestika I fo formasaun ba ita nia servisu.
Senhor Prezidenti Parlamentu Nasionál , Senhor Prezidenti , Exelensias, medidas sira ne’e ita labele adia (tunda) ba bebeik, ita tenki toma medidas sira ne’e durante Primeiru semester ba tinan 2014, maibé medidas sira ne’e mesak deit sei la rejolve problema defitu ba sentidu da responsablidadé I sentidu estadu kuandu ita halo orsamentu no liliu kuandu ita ejekuta orsamentu.
Iha kenstoins barak iha duminu sistema do governasaun, iha estrutura organika Governu nian mak ita tenki hare I tenki korize ho urzensia, estrutura Governu nian ohin loron, transforma ona Governu ne’e hanesan sobre pozisoins de kompetensia bar-barak, kompetensia balun ke la difnidu didiak, hau bolu elefantia estrutural politiká kepadesa (estrutura Governu hanesan moras ida ain bubu mak ita hare dadauk ne’e) estrutura Governu nian iha konflitu de kompetensias entre Menbrus Governu barbarak ne’e hamenus kapasidade intervensaun, hatauk foti desizaun, hamenus mos kapasidade de inisiativa I oho kritividade .
Ita no estuda ejekusaun orsamental 2013 I kompara ho ejekusaun orsamental tinan ida ne’e (2013) ho tinan seluk ba kotuk it abele konklui situasaun at liu agora duke antes , it abele mos konklui situsaun  ejekusaun orsamentu kiik liu hahu iha 2011, iha kuatru Governu nia laran, I mesmu iha kuatru Governu menus ona hahu iha 2011.
Hau husu lisensa Primeiru Ministru para atu hatete, ita boót halo esforsu barak para atu hakotu inersia (problema servisu lalao ne’e) ministeriu balun ke inefikas, hari azensia ho komisoens balun mais azensia ho komisoens sira ne’e mai tama tan iha konfuzaun aumenta tan subre pozisoens de kompetensia, lori tan inersia I inivisoens kriatividade monu ba bebeik, hau hatete momos, algumas kazu aumenta nepotismu.
Voce exelensia, Senhor Primeiru Ministru, la hatene kole maibé buka nafatin solusoens, kriativu atu buka solusoens , Inovador atu hari istrumento para atu halao servisu ne’e diak liu, mais ita tenki rekuñese ejekusaun ba proposta sira ke voce exelensia halo to’o agora, it abele hatete la tuir voca exelensia nia hakarak.
Kintu Governu konstitusional, bainhira ita hare foin tinan ida resin la sai ona hanesan Governu ida, sai fali hanesan  portugues bolu somatorio de Ministrus, vice Ministrus, secretario estadu e de azensias, sira hotu-hotu reklama ba sira nia an reklama de kompetensia urijinais mais fo todan ba ita boót kuandu too tenpu atu hola desizaun ida susar.
Menbru Governu balun asumi fali kompetensia transfersal I interfere servisu ministeriu no sekretariu sira seluk, ne’e ita labele aseita hanesan vida institusional, ne’e intoleravel, sira halai deit buka obras I prozesaun mediatika, bainhira Senhor Primeiru Ministru atu evita sai iha telivizaun ita boót nia Menbru do Governu compete malu entre sira atu konstroe hari deit sira nia imazen hanesan bintang filem iha TVTL.
Seluk tan, maka informasaun ke hau hetan ne’e los duni Menbru Governu ida kontri divida publika iha montantes milloens de dollar I agora buka dalan tau osan ne’e iha orsamentu 2014 para atu selu divida ida nia halo maibé laiha autorizasaun husi lei, se buat ne’e konfirma duni Menbru do Governu ida ne’e la devia ona nafatin iha Governu, mak nia sai funsionariu publiku karik mak devia hatan ona iha prosesu disiplinar tanba divida ida nia halo laiha autorizasaun legal , Governu so iha dala ida deit atu refere asuntu ida ne’e ba ministeriu publiku para konstitui prosesu krimi.
Senhor Primeiru Ministru exelensia instituisoins ita nia estadu nian, inkluindu Parlamentu ida hau Menbru dadauk ne’e, responsavel politiku administrative hotu agora sofre moras ida sidroma ida komun tebes, virus ida atu alarga ita nia fronteira ba rai seluk, ho teritores ultramarine ba viazen or-oras iha mundu tomak, viazen la para ba estudu komparativu maibé rejultadu ita la hare, vizita de trabailho laiha retronu, hau hanoin sira balun kuñese diak liu pais sira seluk duke ita nia pais Timor Leste, kuñese diak liu Parlamentu rai sira seluk duke ita nia Parlamentu rasik, I kuñese diak liu ministeriu pais sira seluk duke sira nia ministeriu rasik, hau hanoin Ministru sira balun la hatene sira nia funsionariu neé ema nain hira.
Ejekusaun orsamental iha benses servisu enjeral I viazen internasionál hatudu mai ita klaramente inversaun de valores iha jestaun ba ben publiku, hau laiha duvida nein oituan katak ohin loron urjente ejize responsablidadé politiká I administrative bele duni kriminais iha kazu ke ultrapasa limiti , ka mal jestaun ou mal jestaun para entra duminiu ba esbanzamentu I prense los duni rekejitu do krimi pekulatu I de korrupsaun.
Tanba neé, Senhor Primeiru Ministru hau fiar katak ita tenki hamenus osan iha rubrikas benses servisu I capital menor, liliu benses servisu ba orsamentu 2014.Iha soring fali medidas legislatives ou regulamentares, atu hamenus numerus ba viazen internasionais , ba sira be viazen restritamente nesesarias ho retronu ho benefisius ke ita bele hare iha duminu politiku, sociál, ekonomiku tekniku I finanseiru.
Ita mos tenki regulamenta, ema nain hira mak bele akompanha Menbru Governu sira depende ba reprezentante Menbru Governu ida neé nian, depende ba servisu ke atu halao iha liur, biar ema sira tama iha delegasaun ita tenki hatene lolos sira ba halo seda, selae ita gasta osan percuma (saugate) deit.
Exelensia Senhor Prezidenti do Parlamentu Nasionál, Senhor Primeiru Ministru, ita nia rain persija ita atu toma medidas I mediates, medidas ho brani, medidas estruturadas ho objetivu atu aselera prosesu dezenvolvimentu I atu afirma ita nia rai iha reziaun iha mundu, atu sai referensia pate ativa atu ita afirma duni saida mak ita bolu novus paradigm, it abele halo buat ida neé ho politiká foun ho modelu dezenvolvimentu ida ke justu liu, inkluzivu liu ho retronu sosiais  ekilibradu no ekuidade ekonomiku finanseiru, ho kapasidade atu aumenta kualidade vida maioria povu nian, konsekuensa husi neé atu hamos kiak pobreza I atu haboót liutan, fo dinamika foun mais sustentavél ba merkadu, ita nesesita tu emprimi dinamika propria iha kriasaun polus foun de dezenvolvimentu ita tenki aprende atu hanoin ita nia rain hanesan pais ida, hanesan estadu ida unidu, ho instituisoins integrada.
Hanoin ita nia Governu hanesan simplest administrasaun interese nasionais, I iha prosesu governasaun labele sai redusionista ita nia aktividade too pontu ida atu ijola an, atu defende buat hotu-hotu,menus interese Nasionál, atu hanoin tuir dalan isklui malu I dalan isklujivista.
Ita ohin loron koalia ba ekonomia sociál ba merkadu, ita hakarak, neé reprezenta dezafiu ida neé duni, dezafiu boót atu hari modelu ida ke foun, inovador, kriativu iha ita nia dezenvolvimentu, modelu ida ke moris husi sintis ida, husi modelu balun ita kuñese toó agora, mais importante liu ho dinamika ida atu inklui liutan iha modelu de finasiamentu, inklui iha arketatura da finansiamentu ekonomia nian, I nia jestaun tenkiser partisipativa atu ema hotu bele sente katak prosesu libertasaun neé sira nian mos, I nuneé sira mos bele arkiri kapasidade imprendedora ke bele transmite jerasaun ba jerasaun, zona espesiais ke ita atu kria neé hanesan zona ida atu  dinamiza dezenvolvimentu Nasionál, finansiamentu ba zona espesiais, tenki ita hotu komprende hanesan finansiamentu ba programa Nasionál, fo impkatu rejional interNasionál, tanba neé kuandu ita hanoin finansiamentu ba zona especial ida hanesan tasi mane, Oecuese, aban bairua iha fatin seluk, hanesan ba distritu ida ka rua ninian deit (neé) ita hanoin sala ona tanba polu dezenvolvimentu neé hanesan polu dezenvolvimentu ba nasaun tomak.
Ita persija atu hatene, halo abordazen ida kreativa liu, iha kestaun ida ke foun I espesia I inovadora, kuandu ita fo tratamentu ba kestaun ida neé, hanesan ho kestaun hotu-hotu nivél Nasionál neé ita hahu kedas ho konsiensa ka lae atu hamate inisiativa ida neé, hatete ho lia fuan seluk ita tenki aprende no hanoin nasaun tuir dalan ke nasaun persija atu hanoin, atu iha sentidu de estadu I estadu ida ke ita nia rai persija, atu reprezenta diak liu povu tomak nian, hanesan ita nia povu hakarak ita atu halo.
Senhor Prezidenti Parlamentu Nasionál, Senhor Primeiru Ministru, Senhor Deputadu no Deputadas, Menbru Governu, Exelensias, obrigadu wain ba ita boót sira nia atensaun!
HAMUTUK ITA BELE, BAINHIRA HAMUTUK ITA BELE FIAR AN, FIAR LAO BA OIN SEI HETAN FALI FIAR HUSI POVU ATU HAMUTUK DUNI HAHU DEZENVOLVIMENTU HUSI BAZE, obrigadu!!!!!!!!!!




https://youtu.be/nPM_d8l5cVc