segunda-feira, 21 de março de 2016

ACBN husu Median Line/linha klaran

ASSOCIAÇÃO DOS COMBANTENTES DA BRIGADA NEGRA (ACBN) KONA-BÁ Rezolusaun Parlamentu Nasional Númeru: 12/2014, Datada, 24 de Outubro de 2014 posted: Thursday, November 27, 2014 | 0 comments | 222 Views Depois de Parlamentu Nasional hatun Rezolusaun Númeru 12/2014, datada, 24 de Outubro de 2014, kona-bá Kriasaun Konselhu Ida ba delimitasaun definitiva kona-bá FRONTEIRAS MARÍTIMAS. Hanesan públiku tomak hatene katak, Prinsipiu Legal Internasionál tuir UNCLOS 1982, United Nations Convention on Law of the Sea/Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Lei Tasi nian fó sai katak atu sukat fronteira maritima entre nasaun rua tenke marka ho liña klaran (Median Line), metade entre tasi ibun, bainhira entre nasaun rua nia Zona Ekonómiku Eskluzivu nian kobre parsialmente (overlap). Infelizmente Governu Australia lakohi atu aplika uza prinsipiu ne’e iha Tasi Timor. Karik uza “Median Line”, 100% husi kampu gas no petróleu iha Bayu Undan, Greater Sunrise, Laminaria no Corallina sei sai parte husi territóriu Timor-Leste nian. Estadu Timor-Leste foin ratifika UNCLOS iha Janeiru 2013 no Governu Australia rasik dezde 1994, maibé unilateramente iha Marsu 2002 Australia retira ona hosi prosesu rezolusaun mandatóriu atu rezolve disputa fronteira maritima iha UNCLOS, fulan rua antes Timor-Leste restora nia independénsia, hodi hatudu katak Australia lakohi iha prosesu legal mandatóriu atu rezolve kestaun sira ne’e, ne’ebé Canberra prefere atu halo ida ne’e liu hosi negosiasaun. Istória no provas barak hatudu katak, dezde kleur ona Governu Australia iha interese boot atu haluan sira nia asesu ba kampu mina-rai no gas iha Tasi Timor, hetan porsaun boot liu duke ida ne’ebé sira merese tuir prinsipiu legal internasionál. Australia uza aproximasaun hanesan atu okupa territóriu tasi nasaun viziñu sira nian, uza negosiasaun bilateral ne’ebé fó valor ba nasaun ho podér ekonómiku no polítiku ne’ebé boot. Iha ezemplu barak hanesan: Zona Kooperasaun ka ZOCA (Zone of Cooperation) ZOCA ikus mai bolu JPDA, Greater Sunrise, Laminaria, Corallina no Buffalo, kazu Ashmore Reef, kazu fronteira ho Nova Zelándia no ho kazu disputa ho viziñu sira balu iha area Antartika. Ba kazu espesífiku ho Timor-Leste, maske Tratadu Tasi Timor ne’e asina iha 2002, maibé foin vigora iha 2003 bainhira Governu Australiano konsege obriga Timor-Leste hodi asina Akordu Unitizasaun Internasionál (IUA) atu fasilita dezenvolvimentu Greater Sunrise. Governu Australia hakarak duni atu dezenvolve Greater Sunrise, no sira hatene katak Estadu Timor-Leste nudár nasaun foun ho situasaun ekonómiku ne’ebé fraku, presiza duni Bayu Undan lalais atu finansia atividade Estadu nian. Nune’e Australia adia atu ratifika Tratadu Tasi Timor to’o Timor-Leste asina Akordu Unitizasaun Internasionál ba Greater Sunrise iha 2003. Iha tempu ne’ebá Governu Timor-Leste sente katak presaun Australia nian la justu no hanesan hanehan tiha Timor-Leste, no Timor-Leste rejeita atu ratifika ida ne’e. Ikus mai, Akordu Unitizasaun Internasionál ne’e ratifika duni liu husi Parlamentu Nasional iha tinan 2007, no iha tempu ne’ebé hanesan nasaun rua ne’e ratifika Tratadu CMATS (Certain Maritime Arrangements in the Timor Sea). Provizaun Tratadu CMATS ne’e fó abrigu katak sei laiha kualkér asaun hodi ko’alia kona-ba fronteira maritima durante periodu tinan 50 (Lima Nulu) nia laran. Maske, durasaun Tratadu ne’e bele habadak husi parte ida, husi nasaun rua ne’e bainhira órgaun reguladór hosi Australia no Timor-Leste la aprova Planu Dezenvolvimentu ba kampu Greater Sunrise nian iha tinan neen nia laran hafoin Tratadu CMATS vigora, katak 23 Fevreiru 2013. Kualkér tempu hafoin data ne’e, parte Timor-Leste ka Australia bele fó notifikasaun hodi husu atu termina tratadu ida ne’e, ne’ebé sei vigora durante fulan tolu nia laran. Maske Tratadu CMATS bele termina depende ba pozisaun kada nasaun rua ne’e atu halo renegosiasaun ba Tratadu CMATS. Konsidera-mos ba situasaun atual ne’ebé depois de Rezolusaun ne’e hatun husi Parlamentu Nasional, iha tentativa oin-oin HO MEIUS PROXY WAR hodi fó presaun direitamente ba V Governu Konstitusional ne’ebé lidera husi Maun Boot Kayrala Xanana Gusmão. Tentantiva hirak ne’ebé, detetadu hanesan: – Dezakredita, ofende no alegasaun ba imajem ka personajem lideransa Nasional ho ninia intensaun ATU OHO KARATER KA CHARRATER ASASSINATION ho ALEGASUN KORUPTOR!! – Hahu tenta atu SORAN ÓRGAUN SOBERANA TIMOR-LESTE, Entre Exekutivu-Judisiariu-Legislativu (Tribunais versus Governu versus Parlamentu); – Hahu tenta PROVOKA NO SORAN entre Entidade Religizioza hanesan “ISLAM Versus KATÓLIKA” nebé liu husi insulta iha asaun grafika “ANTI-MUSLIM” iha dalan públiku balun iha Kapital Dili laran. – Issu NINJA hahu moris ona iha komundadi nia le’et. Ho, akontesimentu hirak ne’ebé ami tenik iha leten. Ita tenki konfesa katak “NIA HUN NO NIA ABUT, LA SELUK-LA LET MAK KESTAUN RIKU SOI ITA NIA MINIARAI NE’EBÉ DADAUN NE’E ESTADU TIMOR-LESTE FOTI POZISAUN FIRME BA NINIA DIREITU SOBERANIA BA KALOHAN, RAI NO TASI NE’EBÉ TENKI TUIR TERMUS JURISDISAUN DIREITU INTERNASIONAL. Nuné, Ami ASSOCIAÇÃO DOS COMBANTENTES DA BRIGADA NEGRA, sente urjentimente, sem dúvidas, apio 100% ho karater Inkondisionalmente (tanpa syarat), ba Rezolusaun Parlamentu Nasional Númeru: 12/2014, datada, 24 de Outubro 2014, atu fó mandatu tomak ba V Governu Konstitusional hodi kria Konselhu Espesial ida hodi foti medida adekuada ba DELIMITASUAN DEFINITIVA BA FRONTEIRAS MARÍTIMAS, HODI: – Husu ba Sua Excelênsia Primeiru Ministru, Maun Boot Kayrala Xanana Gusmão atu aselera lalais exekusaun mandatu Rezolusaun Parlamentu Nasional Númeru: 12/2014, datada, 24 de Outubro 2014; – Apela ba Komunidade tomak no ba PARTIDUS POLÍTIKUS ne’ebé existe iha rai ida ne’e, atu MATAN MORIS NO NEON NAIN hodi KONDENA ba manobra GRUPU ORGANIZADU balun, ne’ebé hakarak soran ita ho meiu oin-oin no mos ho osan. Hahalok sira ne’e mos potensialmente bele hamosu sosiedade kaótiku, tan la-fiar malu no mos la-fiar ba Lideransa Nasional sira hodi fasilmente hamosu krize lideransa ne’ebe nu’udar odamatan ka konvite ba DEZINTEGRASAUN NACIONAL no INTERVENSAUN INTERNASIONAL hodi kria nafatin ESTADU EMERJENSIA, FUNU NO DEPENDENTE NAFATIN. – EXIZI no APELA ba Komunidade Timorense ne’ebé iha diaspora, hanesan iha; PORTUGAL, AUSTRALIA NO MOS IHA RAI LIUR SELUK, atu foti pozisaun ho “LIAN IDA BA ASAUN IDA” hodi DEFENDE ITA NIA SOBERANIA LINHA MÉDIA (median line), ne’ebé dadauk ne’e ita inferenta hasoru Nasaun Jigantes, hamutuk ho sira kompanhia Petróleo, tanba deit sira sente “karik matenek no mafiozu”, hodi sira uza instrumentos legais sira ne’ebé ita kompromete iha tempo difisil, atu explora ita nia mina, la selu tan ita nia taxa, maibe hakarak hatama tan ita ba Tribunal! Husu ba Estadu Timor-Leste ne’ebé reprezenta husi V Governu Konstitusional atu tetu katak; vantajen ba Estadu Timor-Leste ATU SAI HUSI TRATADU CMATS mak iha posibilidade diak liu atu negosia fila fali fronteira maritima hodi reklama ita nia direitu soberania ba Tasi Timor, inklui kampu Greater Sunrise, Area Dezenvolvimentu Petróleu Konjunta, kampu Laminaria no Corallina! – Apoio inkondisionalmente ba Kampaña ba Justisa Tasi Timor nian (Timor Sea Justice Campaign – TSJC) ne’ebé lidera husi Belun Tom Clarke ho ninia kompanheiru sira, Sidadaun Austaliano ne’ebé ho justu no solidaridade humanu entre povo Australiano ho povu Timorense, rekonhense katak; sira nian Governu Australiano tenki rekonhese ho omilde no justu ba saida-mak Direitu Teritorial Internasional haruka. No tenki rekonhese pozisaun politika “kan-ten” Governu Australiano ba teritori Timor-Leste nian! – Apoio inkondisionalmente ba pozisaun polítika Prezidente Repúblika Indonézia Sua Excelênsia, Ir. Joko Widodo hamutuk ho Povu Indonezia ne’ebé solidariza iha tempu defisil rezistentesia Timor-Leste nian, hodi hahu ona re-negosiasaun tuir Prinsipiu Legal Internasionál UNCLOS ba linha fronteira tasi entre Indonézia,Timor-Leste no Australia. Ikus mai, ami apelu ba ita tomak katak “Você nunca vai ganhar se você nunca começar” ka “Ita nunka bele manan wanhira ita la hahú komesa”… Nune, Mai ita tomak hahú, tamba ita nia vitoria certa, kestaun mak tempu deit….!!!! A Luta Continua, hanesan PALAVRA DE ORDEM iha Passadu, no mos sei relevante iha tempu prezente, hodi defende ita nia Soberania Nasional ne’ebé ita seidauk liberta mak ITA NIA TASI KETAN, TASI MANE, MAK TASI TIMOR!!!! Díli, 25 de Novembru 2014 Reprezentante ACBN, Prezidente ACBN : Nuno Corvelo “Laloran” Sekretáriu-Jeral ABCN : Nelson Correia “Maotula” Vogal ABCN : Constançio dos Santos “Tamalaka Aquita”

Sem comentários:

Enviar um comentário

https://youtu.be/nPM_d8l5cVc